Sisukord
Arvustused
Tänane leht

Peaaegu puhas mentaliteediajalugu

3 min lugemist
Silver Anniko, «Rusikad. Inimene on inimesele hunt». FOTO: Raamat

Kirjanikusoone tunned kohe ära. Loed paar lehekülge, hindad sõnakujundeid, kõnekäände, tegelaste dialoogide individualiseerimist, asjade ja tegevuste nimetamise täpsust ja pilt selge. Kirjandus on eelkõige sõnakunst ning Silver Anniko on selle kandi pealt tipp-topp. Anniko valdab sõna, tema epopöa «Rusikad» kirjeldab eri kümnendeid ning autor kasutab siis kohast sõnapruuki.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kujutades peategelase, sümpaatse aferisti Rein Kaarja elu kahekümnendail aastail, leiame tekstist urjaadniku, pagarmeistri, Pelgulinna peletise jt ajastupärasusi. Järgnevaid kümnendeid kirjeldatakse samasuguse sõnaosavusega. Kui tegevus kandub Lõuna-Eestisse, räägivad tegelased võru murdes. Ja raudtee-ehitust juhtiv taanlane Andersen valdab kohalikest keeltest vaid venet. Ja Anniko esitab tema prosta ja laadna vene keele tegelast karakteriseerivalt. Vaenulik agulikamp piripillide pundar. Mõnikord on keegi (autor?, toimetaja?) pidanud vajalikuks joone all selgust jagada – maer tähendab mureküsimust.

30.01.2019 01.02.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto