Sisukord
Tänane leht
Tänane leht
20.10.2020
ANALÜÜS ⟩ ANALÜÜS. Väärtuskriis valitsuses: Keskerakond ja EKRE lõid teineteisel hambad kurku (67) Eesti Eesti lühiuudised LGBT ühingu juht: valitsus kiusab oma inimesi (63) Eesti vanim tegevajakirjanik läks pensionile Hundid võtsid lambapidamise isu Selle aasta tapmiste arv ehmatas eksperte (2) Majandus Kas saab raha või ei saa: riigikohus paneb pensionireformi paika (13) Majanduse lühiuudised Hiina majandus saavutas jõudsa kasvu Olympic nõuab Trigonilt enam kui 16 miljoni euro hüvitamist Joe Biden lubab suurkorporatsioonidele ja rikastele maksutõusu Välismaa Aastaid kestnud ahistamine kukutas Taani võimupartei asejuhi (1) Välismaa lühiuudised Hispaania kohtunikud muretsevad õigussüsteemi politiseerituse pärast Peruust avastati 2000 aastat vana kassipilt Põhja-Korea vanglates vohab piinamine ja vägistamine (2) Arvamus Juhtkiri ⟩ Sõna loob kõik (10) Henry Lääne: seksismisüüdistus, mis ei pea paika Aino Järvesoo – naine, kes hoolis Eestist (1) Urmas Viilma: erimeelsustega ei saa vabandada armastuse puudumist (35) Karmo Tüür: Lenini mausoleumi taaskasutus Loretta Kruusimäe: nõiaring seoses puuetega inimestega (2) REGIONAALARENG ⟩ Tiit Terik, Jan Trei: võitlus omavalitsuste kopsakama rahakoti ja omatulu eest ei rauge REGIONAALARENG ⟩ Garri Raagmaa: omavalitsused kui Eesti riigi vaeslapsed Toomas Kiho: Balti paelad ja Soome sild (2) Kultuur Lugu ajastust, mil õilis nägu oli lubamatu luksus Kultuur lühidalt Minu pisike päikene pingil oli katki Maailmamuusika täht peab Eestisse jõudmiseks läbima kadalipu (1) Sport Spordi lühiuudised Kas Eesti kergejõustiku lipulaeva seis on nii roosiline, nagu paistab? (1) Räim mõtleb Vuelta etapivõidust, Laas hakkab superstaari positsioonile vedama POSTIMEHE PINGERIDA ⟩ Pärnu juba võidab, aga võib veel kõvasti paremaks minna Maik-Kalev Kotsar leidis profikarjääri alustamiseks ideaalse paiga Hispaania meedia: kui Manresal poleks rahamuret, oleks Jõesaar ammu välja vahetatud Tervis Tervise lühiuudised Professor selgitab, millised tunnused viitavad emakakaelavähile ja kuidas seda ennetada AK Minu pisike päikene pingil oli katki Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vahur Kersna elulooraamat purustab juba müügirekordeid

3 min lugemist
Raamatupoed usuvad, et Vahur Kersna raamat saab poodidest otsa juba nädala lõpuks. FOTO: Peeter Langovits

«Olen teinud taas rekordi, täiesti uskumatu,» rõõmustab telemees Vahur Kersna, kelle raamatu «7 x 7» 3000sest tiraažist pool müüdi läbi juba kolme päevaga.



Telelegend Vahur Kersna laupäeval müüki jõudnud raamat «7 x 7» on nii Rahva Raamatu kui ka Apollo raamatupoodides ostuhitt number üks. Näiteks Apollodest viidi nädalavahetusel koju 700 Kersna raamatut. «Absoluutselt haruldane,» kommenteerib tulemust Apollo tootmisjuht Merle Veskis.

Veskis võrdleb Kersna raamatu esimeste päevade müüki Mihkel Raua raamatu «Musta pori näkku» omaga. Seda 2008. aastal ilmunud skandaalset teost on trükitud juba kuus tiraaži ning lõpptiraažiks oli eilsetel andmetel 35 500 eksemplari.

Ka Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein võrdleb «7 x 7» läbimüüki Raua menuki ja «Harry Potteri» esimeste päevade eduga.

Vagenstein nendib, et pärast Kersna raamatut tuleb nende poodides tükk tühja maad ja alles siis jõuavad järele Sulev Nõmmiku elu tutvustav raamat «Kui näeme, siis teretame!», käsiraamat «Praktiline ajajuhtimine» ning Piret Raua lasteraamat «Tobias ja teine B». «Kõik need raamatud müüvad tavamõistes väga hästi. Aga Kersna on fenomen,» tõdeb Vagenstein.

Kersna «7 x 7» esmatrüki tiraaž oli 3000 eksemplari, mis nii Veskise kui Vangenstein sõnul on Eesti mõistes suur arv. Naiste ennustuse järgi saavad raamatud otsa juba selle nädala lõpuks. Uut tiraaži on iseendast raamatu kirjutanud ja selle kirjastanud Kersna lubanud poodidele aga alles 15. detsembriks.

«Ma tõesti ei uskunud, et see huvi nii suur on,» märkis Kersna. «Olin eile (esmaspäeval – toim) veel kahevahel, et kas teha uus tiraaž või mitte. Sest ma ei arva kaugeltki, et minu raamat on nagu «Kalevipoeg», mis peaks iga eestlase riiulis olema.»

Kersna tõdeb, et raamatut kirjastades luges ta igat senti ega saanud lubada ebamõistlikke kulutusi. Seepärast loobus ta esialgsest unistusest trükkida 7777 raamatut. «Mõtlesin, et tule nüüd taevast alla ja vaata tõe hallidesse silmadesse. Raamatute mahutamiseks pead sa kodus voodi välja viskama, magama raamatutel. Nüüd mõtlen, et olgu siis pealegi, kas või magan nende otsas, aga teen selle tiraaži ära.»

Viimaste aastakümnete jooksul on lugejad suurimat huvi tundnud Ita Everi elu vastu, 2006. aastal ilmunud raamatut «Ita Ever. Elu suuruses» oli selle aasta alguseks müüdud 36 235 eksemplari.

Mullune eluloohitt oli aga vahetult enne jõule lettidele jõudnud Jaan Martinsoni ja Kristina Šmigun-Vähi «Kristina». 7914 inimese ostuotsus lennutas selle teose eelmise aasta müüdavamate raamatute edetabelis kolmandale kohale. Eilseks oli suusakuninganna raamatutut trükitud 11 500 eksemplari.

Head läbimüüki on näidanud ka teise telelegendi raamat – Urmas Otist rääkiva teose «Urmas Ott. Teletähe lugu» tiraažiks on 18 000.

«Ma pole nendega võrreldav,» ütleb Kersna. «Kui ma 7777 raamatut ära saan müüdud, siis olen üliõnnelik,» jääb Kersna tagasihoidlikuks.

Merle Veskis Apollost tõdeb, et elulooraamatute buum on üldiselt möödas, nende läbimüük pigem väheneb.

Kuid sellele vaatamata on viimastel nädalatel ilmunud näiteks Kaljo Kiisa, Vello Viisimaa, Ilmar Taska ja Sulev Nõmmiku elulood. Jõuluvana kotti püüavad pugeda ka kohe-kohe ilmuvad raamatud Sulev Luigest ja Artur Alliksaarest, uhkesse meesterivvi seab end sisse Silvi Vraidi elulugu.

Rahva Raamatu turundusjuhi tähelepanekute kohaselt ilmuvad praegu elulood, mille tegemisel on nähtud rohkem vaeva ja mille vastu säilib ostuhuvi pikemalt kui vaid jõulude-eelsel kingivarumise ajal.

«On jõutud tõeliselt huvitavate inimesteni,» leiab Anu Vagenstein. «Mitte et varem oleks vähem huvitavad inimesed, aga arvan, et Sulev Nõmmiku või Kaljo Kiisa tähendus Eesti kultuuriloos on väga suur ja nende värviküllane elu pakub lugejatele kindlasti huvi.»

Küsimusele, mida Kersna raamatumüügi tuluga teeb, vastab autor, et ta pole kaks aastat tööl käinud ja on elanud võrdlemisi kokkuhoidlikult.

«Ja ma ei tea, mis mind ootab järgnevatel aastatel,» tunnistab Kersna. «Selles mõttes ei tasu loota, et ma ostan endale Ferrari. Pealegi soovivad oma osa – ja see pole sugugi väike osa – saada trükikoda, paberi maaletooja, keeletoimetaja, küljendajad. Poed võtavad endale 40 protsenti,» nendib Kersna.

Seotud lood
19.10.2020 20.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto