Sisukord
Arvamus
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (18) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (3) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri (1) Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (2) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (3) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Igor Gräzin: tülpimuspoliitiku tõetund

3 min lugemist
Igor Gräzin FOTO: Kristjan Teedema

Mis mõtet on lubadustel ja lootustel, kui otsustaval hetkel läheb poliitik lihtsalt minema, jätab hääletamata või hääletab nii, nagu võõrad või Euroopa Liit seda nõuavad?

Valimistel kandideerivad poliitikud pakuvad meile valimiseelsel ajal ainult lubadusi, head juttu ja reklaamivad oma võimekust poliitikat ajada. Hoopis olulisem on praegusel ajal see, kas neis on ka tegelikku julgust poliitikat teha. Mis mõtet on lubadustel ja lootustel, kui otsustaval hetkel läheb poliitik lihtsalt minema, jätab hääletamata või hääletab nii, nagu võõrad või Euroopa Liit seda nõuavad?

Valimiste eel on seda tähtis küsida sellepärast, et järgmised aastad ei tule lihtsad. Vana Euroopa Liit on lagunemas, uued poliitilised jõud on tõusmas

Arg poliitik on vaid intrigaan. Olen tugevaid ja mõõdukalt tugevaid poliitikuid elu jooksul näinud palju ja võin nimetada mitmeidki aktsioone, mis nõudsid inimlikku vaprust: Rahvarinde loomine, suveräänsus- ja iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine, ettevõtte tulumaksu likvideerimine, Eesti krooni loomine jne. Ja vastupidi, kroonist loobumine ei nõudnud ühtegi pingutust, Euroopa käskis ja oligi kõik.

Ka Euroopa parlamendis olen näinud, kuidas Ungari ja Austria liidrid kaitsesid oma riikide huve europarlamendi jõhkrate rünnakute vastu kuni viimseni – läks karjumiseks ja vilistamiseks. Tahes-tahtmata mõtlesin kolleegidele-poliitikutele kodumaal ja küsisin endalt, kes meie omadest oleks suutnud ja tahtnud nii kindlalt oma riigi ja selle huvide eest seista.

Kuna ma ei taha kritiseerida kedagi võõrast, siis võtkem näiteks mu enda äsjane kodu, see tähendab Reformierakond. Opositsiooni minnes pidanuks Reformerakond elementaarse loogika järgi moodustama kohe varivalitsuse. Näiteks Eesti 200 tegi selle alles hiljuti, aga efekt on ka kohe näha: nende debatt on tegelik ja süsteemne. Opositsioonis olek nõuab sama palju tööd kui valitsemine.

Opositsioon ei ole see, kes valitsuse umbusaldamise asemel läheb parlamendist koju. Opositsioon on kas rändeseaduse vastu või selle poolt, samamoodi peab otsustama rahapesu tõkestamise üle, aga opositsioon ei saa olla krooniliselt ükskõikne.

Nii juhtuski, et valitsusel ei ole opositsiooni õieti olnud, ainult veidi kurbust ja niutsumist ehk. Järgmine kord, nn rändekriisi ajal, kus vastandumine valitsusele oli võimalik ja loogiline, ei julgetud jälle poliitikat teha. Selle asemel, et püüda valitsust välja suitsutada, hakkas opositsioon talle süllelangenud võimaluse ajal mõtisklema, kuidas jamast eemale hoida. See ei ole opositsioon.

Mida edasi, seda hullem: rändega seotud seadust ei julgetud isegi hääletada ja mindi saalist välja! Mida see pidi tähendama? Parlamentarismi ajalugu vaevalt et tunneb sellist käitumist ja ka mina ei oska vastata, mida sellega öelda taheti.

Kui tuli reageerida õiguskomisjoni tehtud avaldusele rahapesu asjus, leidis suurim opositsioonierakond võimaluse traditsiooniliselt erapooletuks jääda.

Opositsioon ei ole mitte midagi tegemine ega mugav kulgemine ühest koalitsiooni seadusest teise. Opositsioon ei nõua vähemat tööd kui valitsuses olek, kuid tegevusetus ja kõigest eemale hoidmine on võimalik ilma eriliste tagajärgedeta.

Ajaleheartiklite ja mõne telesaate tegemine on muidugi hea, aga otsustab siiski poliitiline tegevus: reaalsed seisukohad, mida kinnitavad hääled ja kõned. Tülpimuspoliitikast tuleb jõuda otsustuspoliitikasse.

Opositsioon ei ole see, kes valitsuse umbusaldamise asemel läheb parlamendist koju. Opositsioon on kas rändeseaduse vastu või selle poolt, samamoodi peab otsustama rahapesu tõkestamise üle, aga opositsioon ei saa olla krooniliselt ükskõikne. Praeguste poliitmesinädalate eel võiks ikka küsida: hea küll, sõbrad, aga kas te julgete need asjad ka ära teha?

Lootus sisustada eelolevad aastad vanaviisi, Euroopa Liidu käske kuulates ja liidritega kenadel bankettidel käies, ei täitu. Tuleb hakata endal mõtlema ja – raskemgi veel – julgema otsustada. Valija peab kandidaadi käest küsima: ütle, palun, kas sa üldse julged meie asja ajada ka siis, kui teised sinu vastu on?

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto