Sisukord
Arvamus
Postimees
03.04.2020
Saarlastel tärkab lootus masstestimiseks Eesti Eriolukord tõmbas keset Euroopa Liitu eraldusjoone (18) Eestisse jõudis esimene ports isikukaitsevahendeid Koroonaviirus pani kaevanduse seisma Riik kiirendab kiire interneti jõudmist maale Juuksed kasvavad eriolukorras pikemaks Majandus Valitsus üritab kriisi leevendada raha abil (2) Kaks ettevõtjat kolmest plaanib töötajate palka kärpida Naftasõda nõudis esimese ohvri Välismaa Kolm Kesk-Euroopa riiki rikkusid põgenikeseadust Itaalia arstid poevad Armani kaitseülikondadesse Noorele koroonaohvrile sai saatuslikuks paanika Epideemiavastane võitlus suurendab Moskva linnapea Sergei Sobjanini mõju Rohelisel Mandril on puhkenud maniakaalne ostupaanika Wuhanis kremeeriti tavalisest mitu korda rohkem inimesi Arvamus Olesja Lagašina: tahaks sisulist kriitikat Peeter Roosma: inimõiguste konventsioon kehtib ikka Tarmo Soomere: andmete peitmine toob inimohvreid (6) Katri Raik: õlitehas ei ole Ida-Viru päästepakett Veiko Kommusaar: kaasata tuleb kogu korrakaitsevõimekust Sergei Metlev: vene küsimuse koroonavärving Juhtkiri: sild üle seisaku (1) Kultuur Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketis on 25 miljonit Kes saavad küsida kulka eristipendiume? Romaan, mis aimas pandeemiat ette (1) Luuseri tundeline teekond Sport «Pigem surra jalgel kui elada põlvili.» Tartu Nikolai Põdramägi: me võidame koroona (1) Tarmo Punger: arvestagem, et igaüks meie seast võib olla viirusekandja! (2) Marika Saar: lasteaednik eesliinil Kaubaks läks tühi krunt, kuid mitte vana maja (1) Ühe vaba töökoha kohta on meil üle kümne töötu Erkki Kõlu vaatab üle oma WC-paberi- ja seebivarud Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Andres Adamson: kuidas saarte mehed Wabariigi vastu mässasid

10 min lugemist
Hukatud saarlased Kullimäel. FOTO: Eesti Filmiarhiiv

Ärme teeme seda viga, et hakkame hindama saja aasta tagust Saaremaa mässu tänapäeva väärtushoiakute järgi. Samas tuleb aru anda, et need, kes Eesti Vabariigi vastu Vabadussõja ajal mässu tõstsid, olid selles konfliktis teadlikult poole valinud, kirjutab ajaloolane Andres Adamson.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Tänini pole üksmeelt, millega oli tegemist saja aasta eest mandrile saatmiseks Kuivastusse kogunenud Eesti rahvaväkke mobiliseeritud saarlaste-muhulaste vastuhakust alguse saanud Saaremaa mässu näol. Oli see enamlaste organiseeritud iseseisvusvastane vandenõu, poolstiihiline, kuid siiski enamlike agitaatorite kaasmõjul toimunud rahvamäss, töörahva õiglase nördimuse ülekeemine või õnnetu arusaamatus? Vastavalt varieerub ka hinnang mässu mahasurujate tegevusele, mis oli suurusjärgu võrra verisem – esimese ohvreid oli kahe-, teisel kolmekohaline arv.

Mässu puhkemise ajaks oli Eesti riik saanud pärast Saksa okupatsiooni lõppu eksisteerida vormiliselt kolm, tegelikult pigem pisut enam kui kaks kuud. Peaaegu terve selle aja oli ühtlasi kestnud Vabadussõda, murdelahingud olid juba selja taga, Punaarmee ja Eesti Töörahva Kommuun maalt välja löödud. Et see nii jääb, seda ei teatud, Saaremaalt vaadates oli rinde üks ots üsna lähedal, Heinaste juures, Lätis nõukogude võim, Sõrvest Kuramaale kiviga visata, ning just mässu alguspäeval, 16. veebruaril 1919 alustas Punaarmee piki Eesti lõunapiiri uut pealetungi. See oli siiski juhus.

02.04.2020 03.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto