Sisukord
Arvamus
Tänane leht
26.09.2020
Eesti Eesti lühiuudised Ametid selgitavad: mis saab perevägivalla ohvrist pärast pöördumist edasi? (3) Toomas Frey (13.12.1937 – 23.09.2020) – ökoloog suure algustähega Autoentusiast võitleb roosteussiga Šimpansid saavad jälle õueaedikus uneleda Ossinovski: keskkonnaministeerium on metsapoliitikas tohutult läbi kukkunud (1) Majandus Esimest investeeringut tehes jälgi kulusid Olulist roheenergiaga tegeleva Ignitise IPOst Välismaa Välismaa lühiuudised Komimaa riigipeaks valiti eesti juurtega viroloog (5) Hiina saadab tiibetlasi sunnitööle Prantsuse neiu sai seeliku kandmise eest sinise silma (13) Tasmaania rannal hukkus 380 vaala USA valimised 2020 ⟩ Vabariiklased loodavad ülemkohtust valimiste päästjat (5) Arvamus Anneli Porri: «Kunst ongi ebastabiilne, paikapanematu, pidevalt uuenev ja eest ära nihkuv» (4) Video ⟩ Kunst sinu ümber. Kunstnik Maria Kapajeva: «Emaks saamine on valik, mitte elementaarsus» (3) Toomas Kiho: mets ja ohutu liiklemine Juhtkiri: Tiibeti õiguste eest (1) Aarne Seppel: Isamaa vajab peeglit (1) Aavo Kärmas: muudame Eesti suureks taastuvelektritootjaks (2) Kultuur Anneli Porri: «Kunst ongi ebastabiilne, paikapanematu, pidevalt uuenev ja eest ära nihkuv» (4) Video ⟩ Kunst sinu ümber. Kunstnik Maria Kapajeva: «Emaks saamine on valik, mitte elementaarsus» (3) Sport Pariisis puudub neli esikümne naist, kuid see ei tee Kontaveidi-Kanepi elu hõlpsamaks Spordi lühiuudised FC Flora jõudis unistuste maa lävele Pealinna võimutsemine suretab Eesti sporti (1) Merendus Viking Line’i riskantsed manöövrid Ahvenamaal Merenduse lühiuudised AK Anneli Porri: «Kunst ongi ebastabiilne, paikapanematu, pidevalt uuenev ja eest ära nihkuv» (4) Ruth Bader Ginsburg ehk kurikuulus RBG Marti Aaviku essee: kana külmutamine ajakirjanduses EKI keelekool: kuidas õigesti adresseerida? Taavet võidab Koljatit kübersõjas Marek Strandberg: ja valgus saigi! Prohveti minoorsed sõnad (3) Kes oli Artur Sirk? Video ⟩ Kunst sinu ümber. Kunstnik Maria Kapajeva: «Emaks saamine on valik, mitte elementaarsus» (3) Vikerkaar loeb. Mida teha pärast orgiat? (1) Romaan noore naise ja vana mehe hingesugulusest Ajastupilt täiustub Nädala plaat. Marilyn Mansoni luupainajate väljanäitus Aja auk. Rikkuse diskreetne võlu ehk Bryan Ferry 75 Nädala plaat. Kas me tahame Marilyn Mansonit? Juurikas. Kiired ja osavad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kolm küsimust riigikogu valimiste kandidaadile. 2. Gea Kangilaski (SDE) ja Indrek Kalda (EKRE)

2 min lugemist
Gea Kangilaski (SDE) ja Indrek Kalda (EKRE) FOTO: TPM

Kuidas ja kas peaks riik kaasa aitama Tartu ja Riia vahel reisirongiliikluse taastamisele?

Gea Kangilaski: Kindlasti peaks kaasa aitama. Kõige olulisem on ju see, et see on kahe riigi ühine investeering. Praegu pole olnud piisavalt huvi Läti poolt. Eesti peaks ise tegema jõupingutusi, et koos partneriga head lahendust otsida. Saan aru, et Riiast Tartu poole reisimise huvi paraku on väiksem kui siit Tartust Riiga. Rööpad on olemas, aga kiirus Lätis väike ja ühendus piiril pole hea. Riiklikku huvi peab ikkagi väljendama. Heade majandus- ja kultuurisidemete arendamine Lätiga võiks Läti huvi suurendada.

Indrek Kalda: Justnimelt kuidas ja kas – enne tuleks välja uurida, kui palju oleks vaja sellist reisirongi, kui palju oleks sõitjaid. Seni ei oska ju midagi öelda. Seepärast, et tihtilugu on kisa väga palju ja kui tekib võimalus, läheb nagu Võrumaal, et bussis on kaks inimest. Võibolla ei ole seda tarviski. Enne tuleb uurida, kas Riia busski täitub.

Kas hambaravi peaks olema kõigile ravikindlustatutele tasuta?

Gea Kangilaski: Hambaravi kättesaadavus peaks paranema, ideaalis võiks olla tasuta. Ent veel enne seda on meil probleem, et paljudel inimestel pole ravikindlustustki, mistõttu Eesti vajaks suuremat tervishoiureformi. Läbiarutamist vajaks, mis ulatuses peaks inimestel olema kindlustuskaitse. Peame otsima tervishoiule lisarahastamise võimalusi ja see ei ole pelgalt ühe või teise erakonna programmi küsimus. Samamoodi on see suur ühise kokkuleppe küsimus, nagu teaduse ja arendustegevuse rahastaminegi. Kuid hambaravihüvitis peaks suurenema ja paranema ka selle kättesaadavus.

Indrek Kalda: Peaks olema, aga mitte see kosmeetiline, mis on inimese enda mure. Hädaravimine, hambaaugud-väljatõmbamised – see võiks olla. Omast kogemusest tean, et praegu riigi pakutav hüvitis on sümboolne.

Milline riiklik abinõu aitaks kõige kiiremini vähendada lõhet eesti- ja venekeelse kogukonna vahel, kui see ikka on üldse esikümne probleem?

Gea Kangilaski: See on kindlasti väga oluline probleem. Kõige õigem on ikka koos õppiva kooli mõte, mis algab ju juba lasteaiast, alusharidusest. Kui lapsed õpivad väikesest peale koos, saavad nad ka keele selgeks ja siis on maailmapiltki sarnasem. Ja keeleõpe täiskasvanutele peab saama kättesaadavamaks. Minu meelest ei ole Eesti sellele seni pööranud piisavalt tähelepanu. Nagu Katri Raik ütles: eelkõige võiks selles küsimuses tähelepanu olla itta, Ida-Virumaale, kuid kindlasti ka Tallinna, ja mõelda tuleks ka keelepraktika võimalustele, näiteks koostöös tööandjatega.

Indrek Kalda: See on väga lai küsimus, aga kas üldse peale aja siin lahendust on? Mälu kustub, aeg läheb edasi, aga siin ei ole võluvitsa. Mis riik teha saab? Ajakirjandus on meil vaba ja võib õhutada vaenu, palju kulub. Rahvusringhäälingus saavad sõna erinevate vaadetega inimesed ja see pole alati sugugi selle eesmärgiga, et lõhet vähendada. See ei tähenda, et ma tahaksin riikliku kontrolli selle üle, mida öelda. Käsukorras ei saa midagi teha.

Seotud lood
25.09.2020 27.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto