Sisukord
Arvamus
Tänane leht
29.10.2020
Neljarealisi maanteid ja Rail Balticut välisabita korraga valmis ei ehita (20) Eesti Peeter Raudsepp: EASi tükeldamist ei tule (3) Rapla hooldekeskuse 32 asukal tuvastati koroonaviirus ERRi uus maja on füüsikaseaduste, mitte ideoloogia küsimus (5) Eesti lühiuudised Poola abordiseaduse vastased kogunesid Vabaduse väljakule Raskelt haige Allan Kiil pääses kohtupidamisest (2) Aasta koolitaja on hooliv innustaja Krister Kivi USAs ⟩ Viis päeva valimisteni: külmavärinad ja süljepiisad Las Vegases (1) Majandus Ärikinnisvara haldamises revolutsioon juba käib Majanduse lühiuudised Keskpank hoiab padruneid detsembriks Välismaa Poolakad jätkavad võitlust abordiseaduse karmistamise vastu (1) KOHALIK VAADE ⟩ Sloveenia kihutab koroonakiirteel Bergamo saatuse poole (1) Euroopa valmistub elule taas pidurit tõmbama (1) Arvamus Peep Lillemägi: Reformierakond viis aastat hiljem (1) Tiit Riismaa: Donald Trumpi fenomen Siret Kotka, Indrek Saar, Anti Poolamets, Taavi Rõivas, Kaido Höövelson, Üllar Saaremäe: toetame Arvo Pärdi muusikamaja (1) Andres Põder: armastab, ei armasta, vihkab… Nikolai Degtjarenko: olen uhke oma kuuluvuse üle (3) JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: Eesti konstaabel pole veel Malis Edward Lucas: ülikoolid on akadeemilise vabaduse vahetanud Hiina raha vastu (2) Kultuur Meditsiin on ainult masohhistidele? Eesti näitlejaga verine ja lumine vene muinasjutt (2) Sport Spordi lühiuudised Eesti korvpallurid Rumeenia infosulus: võistlusformaat ja ajakava pole endiselt selged Pommservi puhul unusta õpitu ning lihtsalt reageeri Soome laskesuusakoondise eestlased ei tea, kas neid neeti maapõhja või kiideti taevani Kohtunikud peegeldavad jalgpallurite taset Maa Elu Eestlaste vanad traktorid künnavad põldu Aafrikas Saja-aastasele taimekasvatus­instituudile panid õla alla edumeelsed põllumehed Tootmishoone kütmisel tuleb arvestada energiasäästu Maale kolinud noor pere valis taas linnaelu: linnas on vähem sebimist Arutlus: maale kolimine tuleb hästi läbi mõelda Katus kestab kauem, kui seda korralikult hooldada Eesti paikneb tuulte ristteedel – mida see kaasa toob? Käes on aeg korjata ravivaid juurikaid Lehtede riisumata jätmine võib aeda ohustada Ebaküdooniast valmivad pikantsed hoidised Kärbes rikkus veinitalu astelpajusaagi Tartu Suur auto lõhkus uue kõrguspiirde ja tekitas suure ummiku Hannes Astok: koondume kultuurikeskuse stardijoonele (2) Stepan Karja: sügisene kella nihutamine on hea, kevadine veel parem (1) Kiri: tulge ometi mõistusele! (2) Tartu lühiuudised Rahvusvahelise haardega Leedu autovargad said karistuse Tartus Nordecon kavandab Aruküla teele üle kahekümne kortermaja Psühhoteek kolis keldrist Barlova peale korterisse Ekseldes tunnetuse avastamata rajal Fotograafist sirgus graafik Tartu kultuuri lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: rahapesu järelmaitse jääb

2 min lugemist
Rahapesu. Foto on illustratiivne. FOTO: Utmagazine.ru

Uudiseid, et Skandinaavia pankade Eesti filiaalides on puhtaks pestud kümneid miljardeid eurosid, võtab suurem osa eestlastest väga rahulikult. Sellist rahahulka on lihtsalt raske ette kujutada, arvestades seda, et suur osa Eesti elanikest pole oma käes hoidnud isegi sajaeurolist, rääkimata suurematest rahatähtedest. Kahjuks on kõlanud mõnegi Eesti poliitiku mõtteavaldused, et rahapesu on tänapäeval midagi paratamatut, umbes nagu neli aastaaega.

Kunagi 1970ndatel arutleti umbes samamoodi lennukikaaperdamise üle, et seda olevat võimatu ära hoida. Ent tõhustati turvameetmeid, töötati ümber eriteenistuste taktika ja tänapäeval tuleb kaaperdamist arenenud maades ette üliharva. Tegelikult on viimastel kümnenditel saavutatud ka suurt edu korruptsiooni-, rahapesu- ja terrorismivastases võitluses. Et meie koduõuel toimuvad sellise mastaabiga asjad ning neid uuritakse säärase inertsusega, nagu uuriti Danske asja, viitab emmale-kummale: kas ebapädevusele või tahte puudumisele.

Need miljardid, mis Swedbanki ja Danske Eesti filiaalidest läbi on käinud, on ühest küljest tavainimesele hoomamatud, teisest küljest aga – võrreldes Eesti riigi ja nimetatud pankade mainele tekitatud kahjuga – nagu kapsalehed või klaasitükid.

1

Need kümned ja sajad miljardid, mis Swedbanki ja Danske Eesti filiaalidest läbi on käinud, on ühest küljest tavainimesele hoomamatud, teisest küljest aga – võrreldes Eesti riigi ja nimetatud pankade mainele tekitatud kahjuga – nagu kapsalehed või klaasitükid. Tänapäeva Hollywoodi filmides tegutsevad kurjad teadlased (võib-olla seepärast haarabki meil sedavõrd palju inimesi MMSi järele?) või südametunnistuseta ärihaidest kapitalistid. Samas pole meil põhjust nende pankade töötajatele ja juhtidele viltu vaadata ning ka nemad ise peavad olema huvitatud oma ridade puhastamisest valemängijatest. Tõsine kahju on tehtud Eesti riigi mainele. Varem on halb aura ümbritsenud ikka meie lõunanaabrite pangandust. Nüüd oleme sattunud ajaloo suurimatesse finantsskandaalidesse, mille kõrval isegi näiteks Nauru ja maffialik BCCI pank kahvatuvad.

Asi on veel halvem, sest läbi Danske ja Swedbanki on liikunud verine raha, mis on seotud Sergei Magnitski tapmisega Venemaa vanglas. Kui suuremale osale Eesti inimestest Magnitski ega Bill Browderi nimi palju ei ütle, siis rahvusvahelistes finantsringkondades teatakse suurepäraselt, kellega on tegu. Meenub vana anekdoot Avraamist ja Moišest, kuidas üks süüdistab teist hõbelusikate varguses ning keelab tal endale külla tulla, hiljem leiab lusikad kodust üles, aga teist enda juurde ikka ei luba, sest «järelmaitse jääb». Nii on ka Swedbanki ja Danske rahapesuga – järelmaitse jääb igal juhul.

Üks asi, mida Eesti võiks teha ja peaks tegema, on seista selle eest, et saaks laiendatud nn Magnitski nimekiri Vene ametiisikutest, kelle hingel üks või teine kuritegu. Sanktsioone tuleks laiendada ka nende lähisugulastele ja neile lähedal seisvatele isikutele.

Seotud lood
28.10.2020 29.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto