Sisukord
Arvamus
Postimees
04.04.2020
Eesti Lootuskiiri on, imeravi veel mitte Koroona alistas särasilmse rahva­tantsija Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi (3) Koroonakriis sundis testitulemused liikuma reaalajas Siseministeerium maksab juhtidele kopsaka preemia (12) Haige mees sai ravile pärast inimese ründamist Majandus Mari portfell kukkus koroonakriisiga miinusesse (6) Koroonakriisi võimalik võitja Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Välismaa New Yorgis sunnitakse tööle ka koroonahaiged meedikud (1) Stoltenbergi sõnul jätkab NATO Baltimaade kaitsmist nagu alati (6) Raport soovitab harjutada vägede Baltimaadesse toomist (1) Lawrence: raudteel liigub sõjatehnika kiiremini (1) Hodges: Venemaa ei mõtle «sõjas» või «ei ole sõjas» (1) Arvamus Juhtkiri: kiire toiduabi väldib nakatumist Nädala nägu ⟩ Raskete kohtade hirm Piiride nihutajad Komandör kaotas närvi (6) Õige inimene õiges kohas (1) Sport Ville Arikese kolumn: koroonakriis näitab ära sportlaste sisu POSTIMEHE EKSKLUSIIV ⟩ Läti mitmevõistleja rühib Kirdi imelise tööeetika ja eestlaste professionaalsuse abil tagasi tippu Merendus Ehitusloata kaldakindlustus annab Kloogaranna suvilale lisaaega (16) Tallinn Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi (3) AK Kaido Kama: õppetunnid, millest ei õpita (28) Mikael Raihhelgauz: põimsus peab edasi kasvama «Koroona» naabrid Kaupo Vipp: teame, aga ei usu (3) EÜS 150: inime on mõõt! (1) Õpetlik isolatsiiniajastu lauamängu Nupukoroona Kunst sinu ümber. Peidetud lugude jutustaja Jaanus Samma (1) Poola suurkuju ja eeskuju NÄDALA PLAAT: Reisialbumid Tallinnast Los Angelesse, Göteborgist Ühendkuningriiki Plaat, mis vaatab mööda (2) Juurikas. Minu eriolukorra päevik Arter Arter ⟩ Suur sõda meditsiini lipulaeva pardal: miks pidi kliinikumijuht ootamatult lahkuma? (19) Kõik lõpeb kord... aga millal? Kohutav reis: avalik rööv ja kriminaalist prints (5) Hiina pikksilm. Huawei P40 Pro: kas saame hakkama Google‘ita? (1) Linn ja auto. Sõiduproov Volkswageni väikse elektrikaga (2) Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Igor Gräzin: Eesti ime

2 min lugemist
Igor Gräzin  FOTO: / POSTIMEES

Eesti riik sündis mitte ainult vaprusest, vaid ka riiklikust tahtest ja tarkusest.

Olukorras, kus 1918. aastal Põhja-Baltimail õiget võimu ei olnud – Saksamaa ja Venemaa olid lagunenud, Soome alles sündimas –, oli riigi valmistegemine nendes oludes uskumatu samm. Kuigi vapralt sõjalise tasakaalu hoidmine ja üleoleku saavutamine lahinguväljal tegid riigi loomise võimalikuks, oli tarvis veel üht tähtsat ja olulist faktorit: riigimehe ja juristi mõistust.

​Ühelt poolt tuli võim kehtestada ja teiselt poolt vajas võim korraldamist, et lõpuks sünniks riik. Keerulisemaks tegi olukorra seegi, et Eesti Vabariiki polnud riigina varem eksisteerinud.

Mõtleme korraks alternatiivsete võimaluste peale. Tulevad näiteks Eesti 2. diviis, soomusronglased ja kuperjanovlased jaanuaris 1919 Tartusse ja kehtestavad sõjalise võimu: patrullidega püssimehed tänavatel, öise liikumise keeld, kodanikelt relvade äravõtmine jne, aga mis saab edasi? Varem või hiljem tulnuks see võim ikkagi kellelegi üle anda – sõjavägi ei saa olla igavesti korrapidajaks. Kõik oli teisiti, sest sõjavägi ja kodanikud teadsid, et nad kehastavad riiki ja täidavad riigi korraldusi.

Või näeme mõttes kuperjanovlasi ja Soome vabatahtlikke Paju all ja liikumas Võnnu poole – mis saab edasi? Üks relvastatud rühm (Landeswehr) meeleheites teise vastu. Noh – võitsime, mis edasi? Kes õieti võitis ja mille? Kas edasi koju?

Eesti sõjaväe üleoleku üks faktoreid oli see, et tal oli oma tagala, mida ei pidanud kartma ja kust tuli tuge – alates moraalsest ning lõpetades villaste käpikute ja kartulikottidega.

Ma arvan, et meil on peaaegu võimatu ette kujutada seda tohuvabohu, mis nonde aegade sõjaväljadel valitses: kes oli kus, kus jooksis rinne ja kus lõppes tagala, kus olid omad ja kus pooleldi omad teistega segi. Kuid kogu see segadus omandas väga selge tähenduse, kui oli aru saada, et siin on Eesti riik ja tema sõjavägi, kes peab korrastatud viisil oma Vabadussõda.

Eesti sõjaväe üleoleku üks faktoreid oli see, et tal oli oma tagala, mida ei pidanud kartma ja kust tuli tuge – alates moraalsest ning lõpetades villaste käpikute ja kartulikottidega. Korraline Eesti sõjavägi anarhia vastu.

Ühesõnaga, kõik tähtis ja sõjaline omandas tähenduse seepärast, et oli selgelt väljendatud tahe ja sisemine veendumus: me oleme riik. Riik, mis imeväel lõi korra majja, andis sõduritele elumõtte ja kodanikele kohusetunde. Eesti riik sündis mitte ainult vaprusest, vaid ka riiklikust tahtest ja tarkusest. See on imetlusväärne, kui targasti nendes juhuslikes oludes, kiiruga ja püssipaukude saatel, koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis juriidilise dokumendina on kehtiv tänapäevalgi.

Juhan Liiv on 1905. aastal kirjutanud: «Ja nõnda on elukiik. Ükskord, kui terve mõte. Ükskord on Eesti riik». Aga seda, kuidas ja millal, ei osanud ette näha temagi geniaalne mõistus.

Euroopasse on taas saabunud segased ajad: kontrollimatud põgenikevoolud, vanade poliitiliste parteide lagunemine ja uute tundmatute tulek, vaimuelu ja hariduse kriis, seninähtamatute rahvahulkade tulemine Euroopa suurlinnade tänavatele, vastasseisud Venemaaga ...

Ajal, mil maailma räsivad uued tuuled, tekitades Euroopa rahvastes kõhklusi ja kahtlusi oma riikide suhtes, peame meeles pidama, et lausa imeteona on meile pärandatud Eesti Vabariik, mille eest peame kõik ühiselt seisma. Ainult nii saame hoida Eestimaa suurimaid väärtusi – meie vaba riiki ja meie inimesi. Kaunist saabuvat vabariigi aastapäeva kõigile!

Seotud lood
03.04.2020 05.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto