Sisukord
Juhtkiri
Postimees
26.02.2020
Parkimisfirmad koondusid ühe mütsi alla (1) Eesti EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus läbi (7) «Ma elan siin. Koos emaga, juba 15 aastat» (23) Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia läks Võrumaale (1) Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabujad püsigu kodus Majandus Börsidele jõudis viirus alles nüüd Välismaa Kreeka saatis migrandilaagrite ehitamiseks saartele märulipolitsei Kirjastaja vangistamine räsib Hiina ja Rootsi suhteid Merili Arjakas: kolmandad valimised ei too Iisraelis lahendust Arvamus Juhtkiri: karmavõlg Narvale (16) Erik Aru: kas faktidel on lootust? (2) Jüri Liiv: Vargamäe mürgine pärand (17) Jaak Prozes: kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus (1) Eve Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud? Andreas Kaju: tío Bernie Meie Eesti Aimar Altosaar: Narva 2040 Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi (2) Lauri Vahtre: Narva vanalinn – teeme ära! (4) Kultuur Kuidas nautida õhtust juureravi (1) Kaalutus armastuse ja sõpruse vahel (1) Kõrvalt tulija triumf Sport Austraalias sündinud surfar tahab Eesti lipu all olümpiavõitjaks tulla (1) Saaremaa võrkpalliklubi unistab kahest kodumängust Autospordiliit annab avalikkusele valeinfot Tartu Miss Valentine toob võimlejaid kokku igast ilma otsast Lemmit Kaplinski viib volinikud jooksuringile Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku Tuigo kalmistule viivale kehvale teele paistab lootusekiir Alatskivi õunaaias algas uue kaupluse ehitus Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: tagasi kampaaniarutiini

2 min lugemist
Riigikogu valimised 2019. Eelhääletamine Paides. FOTO: Dmitri Kotjuh

Pidu on peetud, alanud on Eesti Vabariigi 102. aasta ning aeg on naasta rutiini. Või kas ikka on? Täpsemalt, kas see, kuhu naaseme, on rutiin? Mitte päris, on ju valimisaasta.

Pärast väikest pidu – sest kes see pühapäeval ikka väga kapitaalselt tähistab – ei naase Eesti mitte igapäeva, vaid valimisvõitlusesse. Selle viimasesse, mõnede analüütikute ja kommentaatorite meelest otsustavasse faasi. Mõne teise meelest aga tüütusse ja venivasse õudusunenäkku, mis ei taha lõppeda.

Olgu kuidas on, aga nädalavahetus oli tõesti väike vaheldus valimiskampaaniasse, mis on kestnud kaua, mis läks käima aeglaselt, mille põhiküsimuste olemasolu või puudumise üle pole tänini üksmeelt, kuid nüüd on siiski läinud tihedaks rebimiseks. Ehk isegi põnevaks võistluseks, kus ka kõige värskemad arvamusuuringud ei anna selget vastust küsimusele, kumb siis kumma seljatab – kas Reformierakond Keskerakonna või vastupidi.

Tõsi, näib, et kolmanda koha võitja on juba selgunud. Selleks on EKRE. Samas pole põnevuseta ka see positsioon. Vähemalt ajakirjanike seas käib elav arutelu selle üle, mitu kohta õnnestub EKRE-l riigikogus saada, ehk teisisõnu, kui palju on lõpuks neid valijaid, kes ei julge avaliku siunamise hirmus tunnistada, et plaanivad hääletada just konservatiivide poolt?

Pärast väikest pidu – sest kes see pühapäeval ikka väga kapitaalselt tähistab – ei naase Eesti mitte igapäeva, vaid valimisvõitlusesse.

Seda me ei tea. Seda näitavad valimised. Valimised näitavad veel palju muudki. Näiteks seda, kas Eesti 200 suudab järelejäänud päevade jooksul rahvale oma taotlused sedavõrd selgeks teha, et pääsetakse riigikokku. Või seda, kui palju hääli koguvad viie-protsendi-künnise alla jäävad parteid. Sest ka see pole huvitavuseta: õnnestub erakonnal koguda vähemalt kaks protsenti häältest, garanteerib see 30 000 euro suuruse riigieelarvelise toetuse, kes saab aga kolm protsenti antud häältest, on ära teeninud suisa 60 000-eurose aastase toe, ning erakond, kellele annab hääle neli protsenti valijatest, võib arvestada 100 000 euroga.

Eesti parlament pole sugugi ainus esinduskogu, mida meil tuleb tänavu valida. Reedel kuulutus vabariigi president välja ka IX Euroopa Parlamendi valimised, mis toimuvad Eestis 26. mail. Kandidaatide esitamine algab 27. märtsil ja kestab 6. aprillini. Ühelt poolt võib poliitikast küllastunud inimene hooletult nentida, et mis neist ikka. Valitakse ju Eestist sinna vaid seitse liiget. Teisalt võib mõelda strateegiliselt – europarlamendi valimised kujutavad endast revanšivõimalust neile erakondadele, keda valijad eelseisval pühapäeval ei eelista.

Ehk siis poliitika ei jäta meid rahule ka vabariigi 102. aastal, mil ühtlasi jätkuvad Eesti juubelipidustused: nende ametlik lõpptärmin on alles 2. veebruar 2020, mil möödub sajand Tartu rahu sõlmimisest. Pole seegi sündmus päevapoliitikavaba. Kuid sinna on aega. Esialgu on meie ühistes kätes võime otsustada, kes asub juba mõne nädala pärast valitsust moodustama. Ja kellega. Sest võitku milline poliitiline jõud tahes, võiks just eilne pidupäev aidata meil meeles hoida ühte olulist põhimõtet: maailmavaateliste erinevuste taga on kõigi Eesti inimeste – olgu nad siis poliitikud või mitte – soov ehitada üheskoos parem Eesti.

Seotud lood
25.02.2020 26.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto