Sisukord
Haridus ja teadus
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

On vabade riikide murdmatu liidu...

3 min lugemist
  • Kõrghariduse rahvusvahelistamisega tahetakse tugevdada EL sisemist monoliitsust.
  • Rahvusvahelistamise siht on kasvatada kosmopoliitse moraaliga maailmakodanikke.
  • Ka Eesti ülikoolide halduslepinguis on rakendatud rahvusvahelistamise meetmeid.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junker tervitab Hispaania välisministrit Alfonso Dastist.  FOTO: TATYANA ZENKOVICH/AFP

Taasiseseisvunud Eesti keele- ja lõimimispoliitika nurgakivi on olnud põhimõte, et eesti keeles peab Eestis kõikjal hakkama saama ja eesti keel on Eesti ühiskonna põhiline suhtlemisvahend. See on hakanud murenema. Nende puhul, kes räägivad inglise keelt, eesti keele oskamist miskipärast vajalikuks ei peeta.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Näiteks välisüliõpilased on pärast lõpetamist oodatud Eesti tööjõuturule ja juba praegu jääb neist lõpetamise järel siia 20 protsenti (ja IT alal koguni 50 protsenti). Ometi eeldatakse, et oma õpingute, elu ja hilisema tööga saavad nad hakkama inglise keele keeles. Eesti keele õpe pole siiani ingliskeelsetel kavadel õppivatele välisüliõpilastele kohustuslik.

On selge, et kui välisüliõpilastele jäetakse esimesest õppeaastast mulje, et eesti keele oskus pole Eestis vajalik, siis hiljem on neid raske selleks motiveerida. Ja kui eesti üliõpilased harjutatakse esimesest õppeaastast sellega, et mitmerahvuseline üliõpilaskond õpib ja suhtleb inglise keeles, siis muutub nende jaoks loomulikuks, et teisest rahvusest inimesega suheldaksegi Eestis inglise, mitte eesti keeles.

25.02.2019 27.02.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto