Kuidas säästa selga ja randmeid, kui tuleb päev otsa arvuti taga olla?

FOTO: Erakogu

Enamasti lähtume arvutite ja nende lisaseadmete valikul jõudlusest – kui palju tehteid, megapiksleid jms suudab teie masin teile ette sööta. See on loomulikult väga tähtis, kuid just lisaseadmete valikul peaks vaatama ka nende ergonoomikat.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mis see ergonoomika üldse on? Teadusharu, mis uurib seoseid inimese ja ümbritseva keskkonna vahel. Tulemus on see, et meil on igapäevaseid asju mugavam kasutada, need istuvad paremini kätte. Kes istub arvuti taga vaid tunnikese päevas, neile pole see ehk nii oluline, kuid paljudel on tänapäeval kogu töö arvutis ja nad veedavad seal tööd tehes või mängides isegi kümme tundi ööpäevas või enamgi. Ergonoom Triinu Sirge leiab samuti, et seda on liiga palju. «Autoroolis istume, samuti õhtuti diivanil või teatris. See pärsib meie liikumisaktiivsust, aga liikumist on vaja, sest keha on selleks loodud.»

Mingil ajal hakkavadki ilmnema pikaajalise arvutikasutuse ebameeldivad tagajärjed. Kui omal ajal oli karpaalkanali sündroom lüpsjate kutsehaigus, siis nüüd tabab see aina enam arvutikasutajaid, kelle käed on klaviatuuri ja hiirega päevade kaupa sundasendis.

01.03.2019 04.03.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto