Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht

Juhtkiri: hea ärgu olgu pelk halva ootus

2 min lugemist
Raha FOTO: Arvo Meeks

Inimestel on kalduvus elada halbade uudiste ja elu halvenemise ootuses. Seejuures on nii maailma kui ka Eesti majanduses praegu käsil head ajad. Statistikaamet teatas eile, et Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 3,9 protsenti. Palgad ja pensionid kasvavad, suurt tööpuudust ei ole. Võiks öelda, et kurtmiseks pole põhjust.

Ometi kurdetakse. Rõõmustamise asemel elavad paljud hirmus, et head ajad pole muud kui märk halbade aegade vältimatust saabumisest. Eesti Tööandjate Keskliidu aastakonverentsil Lennart Merit kehastanud näitleja Anu Lamp lausus: «Olukord on roosiline, kuid see on tuleviku kõdu.» Kõlab elegantselt, pöörates pea peale president Meri omaaegse ütluse, kuid samas – kas tõesti on vaja langeda pessimismi?

Tõsi ta on: mitte miski pole igavene. Ei hea ega ka halb. Ning majandustsüklitel on kalduvus järgida üht ja sama mustrit: kõigepealt elavnemine, seejärel laienemine, siis tipu saavutamine ja lõpuks kokkutõmbumine.

See on sama dünaamika, mis teadlaste hinnangul iseloomustab kogu universumi elutsüklit. Nõnda on tegu arenguga, mis on suurem hea ja halva kategooriast, ning nii tulebki seda võtta: kainelt ja rahulikult.

Just niimoodi mõjub ka Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kommentaar: Eestit ootab selle aasta jooksul tõenäoliselt ees majanduskasvu aeglustumine viimaste aastate muljet avaldavast kasvust tavapärasema tempo juurde. Põhjusedki on loogilised ja loomulikud: tööjõunappus, palgasurve, samuti eksporti mõjutavad kaubanduslikud ja poliitilised pinged, Hiina majanduse jahtumine, Brexit. Loetelu võiks kindlasti jätkata, kuid ka siin esitatud kujul kinnitab see üht: Eesti majandus sõltub väga palju muu maailma arengust ja on meie mõjutada vaid teatud määral.

Ei tasu elada hirmus, kuid ometi on mõtet praegustel headel aegadel mõelda varude kogumisele.

2

Seda, millal ja milline kriis meid ühel hetkel tabab, on võimatu – ja ka mõttetu üritada – täpselt ennustada. Seetõttu ei tasu elada hirmus, kuid ometi on mõtet praegustel headel aegadel mõelda varude kogumisele. Mitte ainult praegu väga lahkelt käituv Eesti riik ei peaks seda tegema, vaid ka leibkonnad. Nagu kirjutab tänases lehes Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai, pole Eesti inimesed sugugi hästi kindlustatud: 40 protsendil majapidamistest oli 2017. aasta aprilli lõpus pankakonto(del) varuks vähem kui tuhat eurot. Neist pooltel ehk umbes 20 protsendil kõikidest Eesti majapidamistest oli säästudena pangas alla saja euro.

Eks näita see viimaks sedagi, kuivõrd suhteline on meie majanduslik heaolu. See on järelemõtlemise koht meile kõigile. Ja seda sugugi mitte ainult valimiste kontekstis, vaid üldisemalt: kuidas edendada Eesti majandust nii, et sellest tõusev kasu oleks jätkusuutlik ning aitaks omakorda rajada alusmüüri senisest veelgi suuremale edule? Sest olgu rahvusvaheliste majanduslike ja poliitiliste tõmbetuulte jõud pealegi vägev, oma asjad saame korras hoida ikkagi vaid meie ise.

Seotud lood
28.02.2019 02.03.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto