Sisukord
Mees
Postimees
02.03.2019
Eesti Kaks muserdatud meest pressikonverentsil Seefeldi koolimajas Dopinguarst Schmidt on skandaalidega juba harjunud (2) Emor prognoosib nappi valimisvõitu oravatele (148) Majandus Danske eelkäijat kahtlustati rahapesus juba 20 aastat tagasi Välismaa Euroopa püüab tehisintellekti ohjata (2) Ühendriigid panid bin Ladeni eest välja miljoni Arvamus Juhtkiri: Alaveri juhtimisel pimedusse (3) Postimees 2011. aastal: Veerpalu - tahan vabandada kõigi pöidlahoidjate ja lähedaste ees (1) Olver Laasi essee: üksindusega üksilduse vastu (1) Indrek Schwede: kuidas šotlased vihakõne ära keelasid. Mida on meil kõrva taha panna? (8) Tiina Paet: kiilas pea ja kiilas jää (1) Aastakümnetega loodu hävis sekunditega (8) Nädala plaat. Pärimusega reivi Aja auk. Rahuliku elu võimalikkusest Juurikas. Valija meelespea Kultuur Nädala plaat. Pärimusega reivi Aja auk. Rahuliku elu võimalikkusest Juurikas. Valija meelespea Sport Mitu meest, üks tee, nüüd kõigi peade kohal jeesuse rist (1) Kodu Kevadkülvi aeg on ukse ees AK Andres Adamson: kuidas valiti Vabadussõja ajal? Olver Laasi essee: üksindusega üksilduse vastu (1) Indrek Schwede: kuidas šotlased vihakõne ära keelasid. Mida on meil kõrva taha panna? (8) Tiina Paet: kiilas pea ja kiilas jää (1) Linnar Priimägi: sotsiaaldemokraadid tunduvad kõige suuremad parasiidid riigikogus (38) Selgeltnägijate tuleproov Ameerika moodi Nädala plaat. Pärimusega reivi Aja auk. Rahuliku elu võimalikkusest Juurikas. Valija meelespea Jelena Skulskaja: armastusest, vihkamisest ja - lahutusest (1) Arter Vali mind! Valimisreklaamide retro Justin Petrone: uut laadi väljamõeldis Liivlased teevad Riias renessanssi (1) VIDEO: Stressis? Saamatu? Õnnetu? Selle teraapia peale sa ilmselt veel polegi tulnud... Filmiarvustus «Hävitaja»: film, kus jälle ei tunne Nicole Kidmanit ära Talust tulnud maitsed Sõiduproov: Lendav vaip Citroën C5 Aircross. Kas tõesti sõidabki nagu lendav vaip? (1) Kuidas säästa selga ja randmeid, kui tuleb päev otsa arvuti taga olla? Roosa on väga mehelik värv! (1) Kaart: kellel jõukatest tallinlastel on oma tänav Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Justin Petrone: uut laadi väljamõeldis

3 min lugemist
Tõeluse ja väljamõeldise piirjoon on ähmastunud, tulemuseks tõelise tõeluse ja väljamõeldud tõeluse külluslik segu. FOTO: Dominic Lipinski/PA Wire/PA Images

Olin juba teismeliseeas, kui algasid esimesed nõndanimetatud tõsielusaated, millest nimekaim oli arvatavasti MTV «Tõeline maailm» («The Real World»), mille esimene hooaeg võeti New Yorgis üles 1992. aastal. Nagu enamikku noori, köitis see ka mind. Jälgisin suure huviga draamat, mille keskmes olid kahekümnendates eluaastates noored ning Ameerikale tüüpilised soo- ja rassiteemad. Alles hiljem taipasin mõne osalejaga tehtud intervjuu põhjal, et teleri vahendusel näidatud saade ei olnudki täiesti realistlik. Produtsendid olid selle kallal nikerdanud niisuguste tegevusliinide ja narratiivide sissetoomiseks, millest noortel, kes olid osalema pääsenud, ei olnud aimugi. Mõnikord said neist staarid. Mõnel juhul peeti neid sootuks kurikaelteks. Saate tegemiseks pruugitud materjal oli ehe, aga saade ise ei olnud siiski päris reaaleluline.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

See oli uut laadi väljamõeldis.

Juba palju aastaid hiljem, kui hakkasin kirjutama raamatuid Eesti kohta, turgatas mulle pähe, et olen hakanud tegelema samasuguse veidra loominguga. See ei tähenda, et mu raamat oleks miskitpidi vale või petlik, vaid pigem seda, et osa reaalsusest, nagu mina seda kogesin, on lõplikust variandist välja võetud, justkui stseenid, mis filmistuudio kärpimislaual kõrvale heidetakse. Lähtematerjal on täiesti reaaleluline, aga viis, kuidas seda maailmale esitletakse, ei ole ometi lausreaalne. Digitaalajastu autorina jättis see mulle sügava mulje. Käes oli piltide ja äppide ajajärk, aga mingil moel avaldus see ometi isegi paberraamatutes.

Nüüd võib juba julgelt kõnelda reaalsuse autoritest, kes modifitseerivad publiku kaasatõmbamiseks iseenda lugu.

Loomulikult ei olnud ma esimene, kes seda tegi. Enamik suuri romaane kirjanduse uuest kuldajast, nondest tüünetest 1920.–1930. aastatest, mida eestlased nii kangesti oma paleuseks seavad, olid suuremal või väiksemal määral tõsieluromaanid.

James Joyce’i «Ulysses», mida peetakse seniajani üheks tähtsaimaks inglise keeles ilmunud teoseks, pajatab ühest päevast Dublinis. Tolle varasema, nüüdseks suuresti unustatud tõsieluajastu tõeline pioneer oli Brooklyni uitaja Henry Valentine Miller, kes lõi 1934. aastal ilmunud teoses «Vähi pöörijoon» pooleldi väljamõeldud endanimelise tegelaskuju ning esitles romaani elutruu kirjeldusena Pariisis elatud aastatest. Või oligi see seda?

Tõeluse ja väljamõeldise piirjoon on ähmastunud, tulemuseks tõelise tõeluse ja väljamõeldud tõeluse külluslik segu. Ometi oli see uus tõelisus miskipärast palju köitvam kui kõik see, mis oli tegelikult toimunud. Nagu tulevased tõsielusaadete toimetajad, viimistles ka Miller kopeerimiskunsti täiuseni. Nii ka mina, juba aastakümneid pärast tema surma. Me kõik mängime tõelusega, nikerdame selle kallal, lõikame osa maha.

01.03.2019 04.03.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto