Indrek Schwede: kuidas šotlased vihakõne ära keelasid. Mida on meil kõrva taha panna?

Indrek Schwede FOTO: Erakogu

Aastatel 2012–2018 kehtis Šotimaal seadus, mis kriminaliseeris jalgpallifännide ründava käitumise ja vihakõnena tõlgendatud väljaütlemised staadionil. Viimaste alla kuulusid ka laulud ja hüüded. See tekitas Šotimaal nn antisektantliku tööstuse ja uue lõhe ühiskonnas. Eesti peaks vältima imporditud probleemidega tegelemist, kirjutab jalgpalliajakirjanik Indrek Schwede.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Abertay ülikooli sotsioloogia ja kriminalistika lektor Stuart Waiton kirjutas eelmisel aastal jalgpalli teadusajakirjas Soccer & Society1 (2/2018) selle seaduse mõjust Šoti ühiskonnas. Ta viitab mitmele autorile ja toob esile tausta: USAs 1980ndate alguses tekkinud „vihakõne“ kontseptsioon levis järgnevatel kümnenditel Ühendkuningriiki; juba eelmise sajandi viimasel kümnendil muutusid Briti meedias arutelud fännide üle irratsionaalseks ja vahel isegi patoloogilisteks ning kontroll jalgpallis muutus „turvalisuse türanniaks“; Šotimaal keskendus „sallimatus“ rassismi asemel sektantlusele, mille üle on enam kui kümnendi jooksul toimunud suured debatid nii ühiskonnas tervikuna kui ka jalgpallis.

01.03.2019 04.03.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto