Sisukord
Kunst
Tänane leht

Tütar ja tütretütar kirjeldavad üht ränka sõjasündmust

3 min lugemist
VAADE Reet Varblase ja Ulla Juske näituselE «Jahimehe tütar». FOTO: Tanel Asmer FOTO: Tanel Asmer
Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Esimene isale pühendatud ekspositsioon Eesti kunstiajaloos oli vist Mati Karmini näitus 1994. aastal Samba (nüüd Vabaduse) galeriis. Ma ei ole siiani unustanud oma elamust, kui nägin kunstiteoste asemel seemnepurke ja rohuretsepte. Ka Ants Juske oli sellest rabatud, et valmis materjalid «… mis nagu kuuluks majamuuseumile, on toodud kunstisaali» (Kultuurileht, 26.02.1994, lk 6). See ekspositsioon oli kunstniku pühendus oma EPA professorist isa elule ja tegevusele. Need retseptid haarasid mind rohkem kaasa kui mõni kunstiteos.

Reet Varblase ja Ulla Juske ekspositsioon aga mitte ei tutvusta oma isa ja vanaisa elu ning tööd – me ei saa isegi tema nime teada –, vaid räägib hoopis sellest, kuidas üks inimene on läbi elanud midagi õudset, ta ei saa seda rääkida, ta peab eluaeg midagi varjama ja normaalset elu elama.

05.03.2019 07.03.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto