Sisukord
Arvamus
Postimees
09.04.2020
Eesti Eesti lühiuudised Töötus on suurim vaesusrisk (4) Lähisuhtevägivald on eriolukorras sagenenud (5) Ehitajad kolivad tööjärje maantee teise otsa «Seisan selle eest, mis on õige. Õige on rääkida» Majandus Õllepruulid: inimestel pole praegu põhjust juua (5) Majanduse lühiuudised Hädas Bolt kaupleb riigilt 50 miljonit laenu (6) Äripäeva paberleht enam iga päev ei ilmu (1) Rahandusministrid rääkisid öö otsa tühja (4) Välismaa Euroopa otsib ettevaatlikult tagasiteed normaalsusesse (3) Välismaa lühiuudised Suur Teadus rabab vaktsiini arendada (1) Arvamus Juhtkiri: kriisist väljumise väljavaateid (1) Marti Aavik: üle piiri raha tooma (17) Ardo Hansson: kaks maailma (57) Susanna Veevo: Aafrika – kolooniad või koostöö? Christine Lagarde: Euroopa Keskpank ulatab abikäe ettevõtetele ja majapidamistele (4) Vaja on koroonaõigust (3) Kultuur «Ulme esitab küsimusi, avab radu, teeb mõtteeksperimente» Kogukondlikke traditsioone trotsides Värskeim Eesti tõsielufilm esilinastub ETVs Sport Võrkpallikoondise siht: targalt ja kavalalt suure eesmärgini Seefeldi dopinguskandaalis uued detailid VIDEO ⟩ Täna 16 aastat tagasi: hull vise, mis murdis Žalgirise ja muutis Euroliiga ajalugu Teadus Suur Teadus rabab vaktsiini arendada (1) Maa Elu Põllumehed vajaksid mitu korda rohkem asendustalunikke (1) Põlevkivituhale lisanduv puidutuhk muudab lubiväetise väärtuslikumaks Potipõllumees ostis kriisi saabudes tualettpaberi asemel seemneid Farmihoone vajab ilmastikule vastavat õhuvahetust Põllumajandust pole sugugi lihtne juhtida Ise terrassi ehitades mõtle kõik kümme korda läbi Enne õunapuu lõikamist tasub pisut õppida (2) Ilmajutt: aprilliäikese ja suve müstiline seos Mida teha pühadeks keedetud munadega? Taimemüük kolib e-kanalitesse Ladu on lihavõtteks vutimune täis Tartu Tabivere sotsiaalkeskuses on tuvastatud seitse koroonajuhtu. Teised Tartumaa hooldekodud püsivad nulli peal Signe Kivi: kuidas sul Tartus läheb? Jaak Uibu: kuhu kadusid sanitaararstid ja Eesti sanitaarteenistus? (9) Parkimismaja krundi oksjon lõppes rabava hinnaga, aga mis edasi? (2) Tartu lühiuudised Karikas sai täis ja Tartu kiirabi juht lahkus Põltsamaa kosmopark lendas vastu taevast (1) Kuidas raadiolained leidsid sada aastat tagasi tee tartlaste ellu (1) Artur Kuusi karikatuur: kriisiaja popiviskamine Meelelahutus Koomiks Sudoku

Arved Breidaks: lõunaeestlane pole nats, vaid ajast ees

2 min lugemist
Natsivorm. Pilt on illustreeriv FOTO: Pinterest.ru

Kagu-Eesti inimesed said hurjutada, et sealsed valijad populismi võrdkujuks olevat EKREt kõige rohkem eelistasid. Kohati tunti kerge üleolekuvarjundiga kaasagi, et maarahvas jälle millestki aru ei saanud ja valesti valis.

Konkurentide lootus, et kuna EKRE-l pole nimekirjas üleliia palju superstaare, siis jääb nende tegelik tulemus prognoosist nigelamaks, Võru, Valga ja Põlva ringkonnas tõeks ei osutunud. Tähekombinatsioon «EKRE» on viimase nelja aastaga inimeste teadvuses sedavõrd tugevalt juurdunud ja sütitanud nii palju poolehoidjaid, et kui kandidaatide seas leidunuks mees nimega Mart Ekre, võinuks ta loota ka isikumandaadile.

Valimispäeval tuli Võrumaa eri otstest teateid segadusse sattunud valijatest, kes ei leidnud jaoskonna seinal olevatest nimekirjades üles EKRE kandidaate. Alles pika pusimisega selgus, et EKRE mehed ja naised on peitunud lohiseva ühisnimetaja «Eestimaa Konservatiivne Rahvaerakond» taha. Inimesed tahtsid anda häält EKRE-le ja sel päeval olid erakonna kõik kohapealsed kümme kandidaati väikeste mööndustega «ühed ekred kõik».

EKRE menu Kagu-Eestis on mitmel puhul põhjendatud piirkonna majandusliku mahajäämusega ja võimuparteide vähese võimega inimestele selgitada, miks on see nii ja mitte teisiti. Ent see on liiga lihtne seletus ja seega vaid osaliselt õige. Noored, kellele rasvased välismaa tööturud on valla, ei hääleta EKRE poolt mitte lootuses paremale tulevikule oma hajakülas, vaid sellepärast, et EKRE on punk. Polegi väga vahet, mida nad räägivad, aga vähemalt on huvitav, kuidas kõik saab konkreetselt paika pandud.

1992. aasta riigikogu valimistel lootis Kagu-Eestis 16 904 inimest Jüri Toomepuule häält andes, et see Eesti uueks looks, 1995. aastal lootis aga juba 17 189 inimest Arnold Rüütlile, et see vana elu tagasi tooks.

Muidugi on ka lootusrikkaid inimesi, kes soovivad anda EKRE-le võimaluse «midagi muuta». Kagu-Eestis on inimesed alati lootusrikkad olnud, ja nagu elu on näidanud, süttib suur lootus teinekord ka väga vähesest. 1992. aasta riigikogu valimistel lootis Kagu-Eestis 16 904 inimest Jüri Toomepuule häält andes, et see Eesti uueks looks, 1995. aastal lootis aga juba 17 189 inimest Arnold Rüütlile, et see vana elu tagasi tooks.

Vahepealsetel aastatel on pandud lootusi Ivari Padarile ja Valdo Randperele ning siis uuesti Ivari Padarile, kuid kirg kadus poliitikast koos 1990. aastatega. Poliitikud muutusid profiks ja valijad olid justkui kliendid, kelle asi on kogu spektaakel kinni maksta. Aga mis elu see on, kui leiba küll jätkub, aga tsirkust pole niigi palju, et üks kloun teist tordiga tabaks?

Millist elu EKRE meile pakub, selle kohta pole esialgu väga palju teada, aga kindlasti tuleks see välja selgitada. Tuhanded Kagu-Eesti ja Pärnumaa inimesed, kes EKRE oma piirkonnas valimiste võitjaks tegid, usuvad, et neist võiks riigivõimu juures abi olla. EKRE-le häält andes ei käitunud maarahvas mitte valesti, nagu haritud härradele võib paista, vaid tegid ära vajaliku töö, et kõvahäälsed kõiketeadjad viimaks end päriselus tõestada saaksid. Et meil oleks tulevikus jälle põhjust kellelegi loota.

Seotud lood
08.04.2020 10.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto