Sisukord
AK
Postimees
09.03.2019
Eesti Koalitsioonivariandid kahanesid kahele (63) GRU jälgedel Salisbury 123-meetrist kirikutorni vaatamas «Ma ei suuda enam siin kontoris olla. Mul on vaja mingit inimese lugu!» Helme libastumine tõi venekeelse aasta arvamusloo tiitli (1) Maakonnalehtede lood kuuluvad Eesti tippu Majandus Hiinlaste tunneliraha teeb Eesti ettevaatlikuks (28) Korteriturul domineerivad kaks võimsat liidrit Välismaa Sipilä taganemist peetakse sammuks valimisvõitluses Manaforti ootab vangla Arvamus Kallas tuli, võitis ja põrus (31) Närtsinud jaanalinnu lõpp (1) Teise ešeloni valu ja võlu (2) Rõõmuta ajastu algus (1) Psühholoog Aave Hannus: miks nad ikkagi dopingut kasutavad ehk kuhu kaovad au ja häbi (8) Kultuur Ela kiirelt, sure keskealiselt Riffarrica raju rififolk Säästu-Puškini parimad palad Kodu Kevadist suurpuhastust annab kõvasti kergendada (1) AK Psühholoog Aave Hannus: miks nad ikkagi dopingut kasutavad ehk kuhu kaovad au ja häbi (8) EKI KEELEKOOL: naabersõnad ehk kuidas sõnal sabast kinni saada (1) Neuroloogiline mitmekesisus ja selle tulevik Arter Armastatud näitlejad näitasid sportlastele koha kätte Jüri Kolk: Lugemise väljakutse - kes soovitaks head raamatut? Tavatu muusika huvi viis hiidlase Hollywoodi tööle Lihtsate lumemeeste aeg on möödas! Filmiarvustus: «Greta». Psühholoogiline painaja, kus Isabelle Huppertist saab hurmav koletis Uus nähtus restoranis: eelroogadest kõht täis Vapiloom. Esimene nelikveoline Audi ehk Ur-Quattro Kolm mobiilitrendi, mis meile kevadisel kongressil ette anti Multitalent Beatrice lajatab: minid on tüdrukutele, mitte naistele! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Psühholoog Aave Hannus: miks nad ikkagi dopingut kasutavad ehk kuhu kaovad au ja häbi

4 min lugemist
Aave Hannus FOTO: Erakogu

Mida teab spordipsühholoogia põhjustest, miks suur hulk inimesi riskib dopingut tarvitades oma elu, tervise ja ausa nimega, kirjutab Tartu Ülikooli spordipsühholoogia lektor Aave Hannus.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

* Neli aastat tagasi avaldatud ülevaateuuringus jõudsid autorid ligikaudse hinnanguni, et sõltuvalt spordialast, sportlikust tasemest ja dopingu tahtliku kasutamise määratlusest võiks täiskasvanud tippsportlaste seas olla umbes 14–39 protsenti neid, kes on mingil perioodil dopingu alla kuuluvaid meetodeid kasutanud.

* Nagu Michael Phelpsi juhtum näitab, on täiesti võimalik olla ajaloo edukaim olümpia­sportlane ja samas suitsidaalses depressioonis. Teisisõnu, sportlase madal enesehinnang tähendab sageli seda, et talle tundub, et sellest, kes ta tahaks olla, on ta ikka veel väga kaugel ning lootus kunagi kohale jõuda hakkab ühel hetkel taanduma. Pidev avaliku kriitika all olek ja ettekujutus, et „alati peaks paremini“, ei lase kunagi endaga rahul olla.

* Dopingu tarvitamise juurpõhjused nii tipp- kui harrastusspordis on sarnased – paranenud tulemused või välimus võimaldavad tõsta oma väärtust enda ja võibolla mõne teisegi olulise inimese silmis. V

08.03.2019 11.03.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto