Sisukord
Arvamus
Tänane leht
24.10.2020
Eesti Koalitsioon ei tea veel, kuidas küsida rahva arvamust abielumõiste kohta (48) Valitsuskriis asendus sodomiidiskandaaliga (10) Eesti lühiuudised Raamidega rõduklaasid jäävad ajalukku (2) Loomaaed tähistab kõrgmägede valitseja auks lumeleopardipäeva Majandus Pangajuht: inimeste pensioniraha tulevad noolima ka šaakalid (4) Raha väljavõtjad saavad korraliku maksukirve (23) Kas pankadel läheb klientidest paremini? Välismaa Välismaa lühiuudised Vaigistusnupp hoidis debatil päitsed peas USA juhtimisel loodi abordiõigust vastustav liit Soome-ugri kultuuriruum – laiali pihustunud, kuid elutahteline Arvamus Hans teeb ära nelja inimese töö Juhtkiri: õpetame robotitele eesti keelt Ülle Harju: trikimeistritele tuleb anda vastulöök (2) Mihkel Mutt: nii nad langetasid meie maine (7) Jaak Madison: rohepöörde kallis hind (19) De Facto peaminister (10) Maskiga ideoloog (4) Kolmiku nähtamatu mees (1) Riigikohus üllatas enam-vähem kõiki (4) Kultuur Video ⟩ Kunst sinu ümber. Armastatud maalikunstnik Tiit Pääsuke: «Ma tahaks ilu vastu võidelda!» (3) Sport Eesti rallitalent tahab jõuda kolme aastaga WRC-autosse (1) Dopingukultuur juurdub vaikselt meie jõusaalides Jaanus Kriiski kolumn. Võidu mõiste devalveerimine Spordi lühiuudised Merendus Valitsus liidab vee- ja maanteede ameti vastuseisust hoolimata Merenduse lühiuudised AK Ega inimene massina vastu saa: arvutid õpivad usinalt eesti keelt Hans teeb ära nelja inimese töö Eerik-Niiles Kross: Kremli jutupunktid Eesti ministri huulil (15) Uffe Ellemann-Jensen: mis ootab ees väikseid riike EKI keelekool: tahaksin pihlapuu rüppe Sõda on kolinud metsast linna Valter Lang: jutt meist, kes me «euroopa inimeste» hulka ei mahtunud Video ⟩ Kunst sinu ümber. Armastatud maalikunstnik Tiit Pääsuke: «Ma tahaks ilu vastu võidelda!» (3) Vikerkaar loeb. Seitsmekäiguline lõunasöök luulude kastmes Viimane ENSV kommunist lahkub umbes aastal 2040 Väike kell, mis mängis suurt rolli Aja auk. Bänd, kelle saatel astus inimene Kuule Juurikas. Kirjanduslikud kalduvused Juurika veerg. Hea Mart! Moetippude tulevärk Nädala plaat. Kolmerahvuseline klaveritrio ilma klaverita Sisikonda väänav delikaatne jutustus Arter Tuul Sepp: Me ei oska karta asju, mis meid päriselt tapavad (4) Vennad, kes kaklesid, ehitavad nüüd ükssarvikuid Rahu ja ei mingit kodusõda (1) Jüri Pihel: «Kuuldused televisiooni surmast on siiski tugevasti liialdatud. Vähemalt esialgu.» Kohtukullid kriiskavad Stockholmi Eesti Maja korstnatel Kuhu tõttad, vihmauss? Kassisaba kapritšo: Anni Arro ja tema pere kodu Bocuse d`Ori finaali jõudnud tippkokk Artur Kazaritski: kodutoit on luksus Minimõõdus tänavatoit: pontsakad pannkoogid. Justnagu Hollandis Opel näitas uut väikest elektriautot. Sõiduproovis korraga kaks väledat kaksikut: Opel Corsa-e ja Peugeot e-208 Miks mu arvuti on nii aeglane? Moetippude tulevärk Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Hiina sajand?

2 min lugemist
Hiina armee. Foto on illustratiivne. FOTO: Zen.Yandex.ru

Möödunud aasta lõpul tegi Prantsusmaa president Emmanuel Macron avalduse, milles teatas, et tarvis on moodustada Euroopa ühendarmee Venemaalt, Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest lähtuva ohu vastu. On selge, et Venemaa on Vladimir Putini ajal kujutanud sõjalist ohtu Euroopale ja ennekõike meile. Aga miks sattusid Venemaaga samasse ritta Hiina ja Ühendriigid? Kui Ühendriikide president Donald Trump teataks, et Euroopa kujutab Ameerikale ohtu, siis kobrutaksid Washington Posti, New York Timesi ja CNNi ajakirjanikud pahameelest. Samamoodi on imelik, et Macron peab Hiinat Euroopale sõjaliseks ohuks, kuna kuidas saaks Hiina sõjaliselt ähvardada oma toodetavate kaupade suurimat tarbijat. Või kus võiksid tänapäeval reaalselt Euroopa maad Hiinaga kokku põrgata? Pole ju enam 19. sajand, kui peeti oopiumisõdasid.

Ühesõnaga, erinevalt sellest, mida Prantsusmaa president väitis, Hiina Euroopale ega ka meile sõjalist ohtu ei kujuta. Samas ehitavad hiinlased praegu üles uut superriiki. Euroopa poliitikud vaidlevad, kas vene gaasijuhe on mõjuhoob Moskva kätes, ent ei märka samal ajal, et paljud majanduslikult tähtsad objektid Euroopas lähevad hiinlaste kätte. Hiina pakub maailmale hoopis teistsugust domineerimismudelit kui omal ajal Nõukogude Liit. Moskva on alati teinud panuse jõule ning teeb seda ka tänapäeval. Kuid hiinlased on palju kavalamad. Nad pakuvad maailmale oma versiooni globaliseerumisest ning rajavad oma liidripositsiooni majanduslikule ja tehnilisele innovatsioonile, mis sunnib ülejäänud maailma vabatahtlikult vastu võtma hiinlaste mängureeglid.

Hiinlased pakuvad maailmale oma versiooni globaliseerumisest ning rajavad oma liidripositsiooni majanduslikule ja tehnilisele innovatsioonile, mis sunnib ülejäänud maailma vabatahtlikult vastu võtma hiinlaste mängureeglid.

14

Pole kokkusattumus, et hiljuti välja antud välisluureameti aastaraamatus käsitletakse ka Hiina ambitsioone ning hoiatatakse nende eest. Muidugi on avalikkusele esitatud info teada juba ammu. Hiina tegeleb aktiivselt luuretegevuse ja tööstusspionaažiga ning Hiinast lähtuvat investeeringud Euroopa majandusse ja infrastruktuuri lähtuvad Hiina riiklikest huvidest mõjuvõimu laiendamiseks. See seab teise valgusesse ka hiljutised uudised hiinlaste huvist kaasa lüüa Tallinna-Helsingi tunneli rajamisel.

Me oleme liikumas uude maailma. Selles maailmas, millest me oleme lahkumas, domineeris Ameerika. Anglosaksi ja hiina mentaliteedis on olulised erinevused ning võib arvata, et sellele kunagi hakatakse nostalgiaga tagasi vaatama, kui ameerikalik viisakus ja järeleandlikkus asendub ükskord jäikusega, mida hiina kultuuriruumis hinnatakse. Me näeme peagi, kuidas hiinlased aina tugevamalt oma liidripositsiooni peale suruvad. Google’i eksjuht Eric Schmidt on ennustanud, et 2020. aastaks jõuab Hiina läänele järele, 2025 läheb mööda ning 2030 domineerib maailmas. Elame, näeme.

Seotud lood
23.10.2020 25.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto