Sisukord
Arter
Postimees
16.03.2019
Eesti Eestile koidab uduse jutu koalitsioonilepe (80) Polaarlegend Viktor Bojarski kiidab Eesti Antarktika-algatust Majandus Tulest ja liivast saavad kirkad klaaspudelid Välismaa Mošeeründaja tappis Breiviki eeskujul (1) Kohut mõistetakse vaid ühe verisel pühapäeval tulistanud sõduri üle Arvamus Toomas Toomsalu: keda peatab piirimüür? (9) Juhtkiri: millest räägib koalitsioonilepe? (36) Erkki Koort: müüride kaudu ühendatud (2) Ene-Margit Tiit: väikesed kirstud ja suured arvud (12) Kultuur Üks kvaliteetkirjanik juures Harare baarist galaktikasse Veidrikud seiklevad edasi Juurikas: Vastamata kõned Veretöö vanalinna serval Sport Eesti eest talaaris ja hokikepiga Gunnar Männik: Trennikaifi jahil Kodu Kodule sobiva stiili leidmine võib olla paras pähkel AK Toomas Toomsalu: keda peatab piirimüür? (9) Erkki Koort: müüride kaudu ühendatud (2) Ene-Margit Tiit: väikesed kirstud ja suured arvud (12) Arter Eesti võib leetriloteriil saada peavõidu (1) Perearst Karmen Joller: lapsel on õigus oma tervisele President Kaljulaid ajab Eesti asja ka hommikujooksu tehes (13) Ženii aeg Eestis jäi üürikeseks (3) Tallinna avalikud naised Uue Eesti filmi arvustus: Mehed. Piinamine! Tulevikukokandus on toidujäägivaba VIDEO + SUUR GALERII: Millisele paradiisisaarele minna? Genfi autonäitus. Kuidas Eesti tegi ajalugu ja mil moel müüdi Koenigsegg? (5) Genfi autonäitus. Mis on kõige põnevamad uudismudelid? Tähelepanu, valmis, moestart! Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ženii aeg Eestis jäi üürikeseks

4 min lugemist
  • Eesti õigekiri on sõltunud riigikorrast.
  • Paljude 1918. aasta sõnastikus olnud sõnade tähendust ei teata siiani.
  • Karl August Hermann soovitas loobuda laensõnast tükk ja kasutada sõna pala.
Keelekorraldaja Tiina Paeti sõnul kulus eestlastel kümme aastat esimese õigekeelsussõnaraamatu koostamiseks. FOTO: Sander Ilvest

Koloniis töötanud anniline hirurg hässitas koerad huntsantsaka peale hurisema, samal ajal kui ženii maalis pardlit. Tuntud poliitikus waatles imetsedes jõude lonkivat hulkrut.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kui mõni keeletundlikum lugeja on nüüd infarkti äärel ja otsib nii vigase teksti parandamiseks punast pliiatsit, siis ärgu parem nähku vaeva. Kõik kirjapandu on igati korrektne, seda küll 1918. aastal ilmunud Eesti esimese õigekeelsussõnaraamatu (ÕS – toim) järgi.

«Saja aasta jooksul on eesti keeles muutunud nii kirjakuju, ortograafia kui ka sõnade tähendused,» selgitas Eesti Keele Instituudi keelekorraldaja Tiina Paet, miks toonane tekst tänapäeva lugejale täiesti vigane tundub.

1918. aastal ilmunud «Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamatus» on üksjagu sellised sõnu, mille tähendus on aja jooksul muutunud. Näiteks ei tähendanud sõna pardel toona sugugi mitte habemeajamisaparaati, mille leiutamiseni kulus pea paarkümmend aastat, vaid hoopis leopardi või pantrit.

Ženii aga pole keegi muu kui geenius. «Kuna tegu oli laenuga prantsuse keelest (génie – toim), siis on toonases ÕS-is antud selle sõna häälduspärane kirjaviis,» selgitas Paet. Selliseid sõnu, mille kirjapilt on saja aasta jooksul tundmatuseni muutunud, leidub üksjagu.

Kui vanasti masin hundas ja huntsantsakad hässitasid koeri, siis nüüdseks on paljude sõnade algusest h kadunud.

Ka kaksisvee (w) oli esimese ÕSi ilmudes kasutusel viimaseid aegu, enne kui see v vastu välja vahetati.

15.03.2019 18.03.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto