Sisukord
Ühtne Eesti kool
Tänane leht

Hariduselu juhtimine on 80 aastat ajast maas

3 min lugemist
  • Ida-Virumaa kultuuriruumi edasise arengu võimalused on seotud õppekeelega.
  • Riiklik hariduspoliitika ei tohiks jääda sõltuma kohalikust omavolitsemisest.
  • Eesti ajaloos on olnud mitmeid haridusega seotud radikaalseid reforme.
Ajaloolane Jaan Tamm. FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

26. veebruari Postimehes kirjutab Martin Ehala meie ühtse eesti kooli visiooni kurvast saatusest. See haakub olulisel määral ka nende tragikoomiliste protsessidega, millega enne riigikogu valimisi on tegelenud haridusministeeriumi ametnikud Ida-Virumaal, kus mitte kuidagi ei suudeta, õigem oleks öelda – ei taheta lahendada sealsete koolide õppekeele küsimust. Tegelikult on probleem palju laiem, sest õppekeelega on vahetult seotud kogu koolihariduse, kõrghariduse ja sealse kultuuriruumi arendamine ehk edasine saatus. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui vaadata ajaloos tagasi, siis võiks Ida-Virumaal siiani valitsevat olukorda mõneti võrrelda 16. sajandi lõpust kuni 19. sajandi viimase veerandini kehtinud Balti erikorraga, mille põhialuseks oli aadlikorporatsioonide omavalitsus. Tõsi, aadel on Ida-Virust küll peale veebruarirevolutsiooni kadunud, kuid selle asemele on tulnud venekeelsed ja sageli ka venemeelsed kohalikud omavalitsused.   

Eesti ajaloost on viimase 150 aasta jooksul ette näidata mitmeid haridusega seotud reforme, kohati isegi revolutsioone.

18.03.2019 20.03.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto