«Me eelistame siiski plaani A ning sooviksime teha eelnevat kodutööd ja vaadata strateegilisi võimalusi hiljem,» ütles majanduslehele Financial Times panga sisediskussioonidega kursis olev allikas eelmise nädala alguses.
Mõlema panga aktsia hind tõusis ilusti pärast möödunud esmaspäeva Deutsche Banki juhatuse koosoleku otsust, millest esimesena kirjutas Saksamaa pühapäevaleht Welt am Sonntag.
Mõlema Saksa suurpanga, eriti Deutsche Banki käekäik on investoreid murelikuks teinud juba aastaid. Nende aktsia hind on võrreldes finantskriisieelse tasemega kukkunud üle 90 protsendi. Viimaste jõulude ajal langes Deutsche Banki aktsia hind ajaloo madalaimale tasemele.
Aastatel 2011–2018 on Deutsche Bankile kuhjunud kahjumit kokku kuus miljardit eurot ning kamaluga trahve kokku 14,5 miljardi dollari väärtuses: alates kinnisvaralaenudega tagatud väärtpaberite eksitava müügi eest ja lõpetades osaluse pärast Libori skandaalis (nagu euribor, on ka Libor pankadevahelise laenu intress).
Hullemast hullem
Deutsche Banki on hakatud uurima ka Danske Banki rahapesuskandaali asjas ning lisaks uurib USA kongress panga pikaajalisi sidemeid president Donald Trumpiga.
Oluliste suhtarvude, näiteks aktsia hinna ja raamatupidamisliku väärtuse suhte ning varade tootluse põhjal on tegemist kõige kehvemate majandusnäitajatega suurpanga ajaloos.
Nii on analüütikutel tekkinud küsimus, kas panga ärimudel on üldse jätkusuutlik. Murelik on ka Saksamaa valitsus, sest tegemist on liiga suure pangaga, ja kui midagi juhtub, võib see tähendada, et panka tuleb maksumaksja rahaga päästma hakata.
Nii kohtusidki veebruari alguses rahandusminister Olaf Scholz ja aseminister Jörg Kukies Londonis Saksamaa saatkonnas diskreetselt mitme investeerimispankuriga Goldman Sachsist ja Bank of Americast. Kohtumisel ei räägitud aga ei majanduse aeglustumisest ega isegi mitte Brexitist, vaid sellest, mida tuleks teha, et Deutsche Bank ellu jääks. Ning kas mõlema panga päästmiseks peaksid kaks panka ühinema.
Kuni 1990. aastate alguseni oli Deutsche Bank küll Saksamaa suurim, aga seejuures üsna tavaline kommertspank. 1994. aastal kohtusid toonane tegevjuht Hilmar Kopper ja grupp panga tippjuhte Madriidis, kus võeti vastu otsus muuta Deutsche Bank globaalse haardega investeerimispangaks.
Viis aastat varem, 1989. aastal oli pank ostnud Suurbritannia tuntud investeerimispanga Morgan Grenfell. Kümme aastat hiljem võttis pank üle USA investeerimispanga Bankers Trust. Nüüd oligi Deutsche Bankist saanud üks maailma juhtivaid investeerimispanku.
Panga raskuskese liikus Frankfurdist rahvusvahelistesse finantskeskustesse New Yorki ja Londonisse.
Kui 2002. aasta hiliskevadel asus panga etteotsa Josef Ackermann, hakati ettevõtet juhtima anglo-ameerika mudeli järgi.
2007. aastal ehk vahetult enne finantskriisi töötas kaks kolmandikku panga personalist väljaspool Saksamaad ja panga tulust andis emamaa lausa alla kolmandiku.
Kuid 2007. aasta oli ka spekulantide pidu. Tihti väga riskantseid tehinguid teinud investeerimispanga kasumi osakaal grupis kasvas üle 70 protsendi. Riskantsete tehingutega kaasnes väga suur finantsvõimendus – võla ja aktsiakapitali suhe kerkis toona isegi üle 40.
Mingil hetkel ostis Deutsche Bank poolkogemata 4,3 miljardi dollari eest Las Vegases ühe kasiino.