Sisukord
Arvamus
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (2) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (1) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (2) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kristjan Kaunissaare: Rail Balticu rahastamine seisab tugeval vundamendil

2 min lugemist
Kristjan Kaunissaare. FOTO: Edijs Pālens/LETA

Endiselt peetakse läbirääkimisi Rail Balticu Euroopa Liidu poolse rahastamise üle 2021–2027 eelarveraamistikust. Jätkuvad ka läbirääkimised kogu Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi teemal. See tähendab, et veel pole otsustatud Euroopa ühendamise rahastu (CEF) kogumahtu – ja täpselt sama kehtib ka kõikvõimalike teiste rahastamisinstrumentide kohta, näiteks põllumajanduse otsetoetused, teaduse-arenduse-innovatsiooni raamprogramm Horisont ja paljud teised programmid-fondid.

Ometi on üpris selged Euroopa Liidu transpordipoliitika rõhuasetused: üleeuroopalise transpordivõrgustiku arendamisel, mille osa on ka Rail Baltic, on üks Euroopa ühendamise rahastu peaeesmärke toetada Euroopa ühishuviprojektide elluviimist.

Rail Baltic on transpordivaldkonnas üks kuuest Euroopa Liidu prioriteetsest ühishuviprojektist. Rail Balticu rahastamine seisab seega väga tugeval vundamendil – alles mullu sügisel kinnitas Euroopa Komisjon Rail Balticu rakendusotsuse. See annab Balti raudteeprojektile järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil Euroopa ühendamise rahastust toetuse taotlemisel vajaliku kindlustunde ning eelise Euroopa Liidu poolse kaasrahastamismäära taotlemisel.

Väited, nagu Rail Balticu kohta pole sõlmitud kokkulepet (Priit Humal, «Rail Balticu rahastamises pole midagi kindlat», TPM 18.3), et projekti rahastatakse kindlas summas kuni lõpuni, on lahtisest uksest sisse murdmine.

Sellise väite esitamine eeldaks, et Euroopa Liidus oleks üldiselt tavaks selliseid kokkuleppeid sõlmida. Niisuguseid projekti tasemel üksik­otsuseid Euroopa Liidu eelarve kasutuseks põhimõtteliselt ei tehta. Samas ei pruugi selline praktika Euroopa Liidu eesmärkide ja programmidega vähem kursis olijaile tuttav olla, millest ka võimalikud eksiarvamused.

Mingi muu projekti tarvis Euroopa Liidu eelarveraha taotlemise välja mõtlemine ja esitamine olnuks kirvega kure püüdmine.

Euroopa ühendamise rahastu rahale konkureeritakse, isegi sellele osale, mis on justkui riiklikes ümbrikes osakaalu alusel reserveeritud. Projektile toetuse saamiseks peab esitama taotluse, mis saaks piisavalt tugeva hindamistulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele, ja toetust antakse selle tulemuse alusel. Seetõttu ei ole kuidagi õigustatud väita, et Eesti oleks mistahes juhul saanud toetuse ka ilma Rail Balticu projektita.

Tõsiasi on, et Rail Baltic oli ja on siiani kõige täpsemalt Euroopa ühendamise rahastu tingimustele vastav projekt Eestis ja laiemalt Balti riikides. Mingi muu projekti tarvis Euroopa Liidu eelarveraha taotlemise välja mõtlemine ja esitamine olnuks kirvega kure püüdmine. Nii näiteks esitati Euroopa ühendamise rahastu esimesse taotlusvooru nii Eestist kui ka teistest riikidest muidki projektitaotlusi, mis jäid aga toetuseta – riiklik ümbrik või mitte, aga need lihtsalt ei vastanud piisavalt hästi vajalikele kriteeriumitele.

Samal ajal pole Rail Balticu tõttu ka teised vajalikud projektid tegemata jäänud, kuigi oponeerivale poolele meeldib euroliidu toetusprotsessi selliselt tõlgendada. Niisugune arusaamine on ekslik.

Eesti transpordi arengukava raames ja transporditaristu arendamise investeeringute kava alusel on kavandatud ja kasutatakse Euroopa Liidu toetust muu hulgas Tapa-Tartu, Tapa-Narva ja Tallinna-Rapla raudteelõikude rekonstrueerimiseks, sealhulgas kiiruse suurendamiseks või säilitamiseks.

Tõsi, ühelgi neist ühendustest, ehkki olulised Eesti kontekstis, ei ole sellist mõju Euroopa raudteevõrgustiku arendamisele ja ühendamisele, nagu on Rail Balticul, mistõttu poleks kuigi tõenäoline nende konkurentsivõime Euroopa ühishuve prioriteediks seadvate projektide kõrval.

Sellest ongi otstarbekas lähtuda transpordi rahastamise kavandamisel: Eestile prioriteetsetele projektidele, millel Rail Balticuga võrreldavat piiriülest mõju ei ole, on kavandatud ja kasutatud ning kasutatakse edaspidigi teiste fondide raha ning riigisisesest maksutulu.

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto