Sisukord
Arter
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (14) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (7) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (15) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (25) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (18) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (13) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kes peab päästma maailma?

6 min lugemist
  • Ühe paari teksade tootmiseks kulub 10 000 l vett ja viis kilo kemikaale.
  • Prügi sorteerimine on Eesti tõeline edulugu.
  • Maainimese ökoloogiline jalajälg võib linnavurle omast suurem olla.
  • Vanast sokist käpiknuku tegemine ei näita keskkonnasõbralikkust.
Ka vabas looduses elavad loomad kannatavad tarbimisühiskonna tõttu. FOTO: Caters News Agency

Tuhanded koolilapsed üle Euroopa nõuavad 15-aastase Rootsi neiu Greta Thunbergi eestvedamisel, et täiskasvanud võtaks ometigi midagi ette maailma päästmiseks. Kui usinasti prügi sorteerides ja mõni päev juuksed pesemata jättes saab anda panuse maailma päästmisse või on see täiesti mõttetu sebimine lihtsalt oma südametunnistuse rahustamiseks?

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Inimestele jagatakse tohutult näpunäiteid, kuidas keskkonnasäästlikult elada, ja suurkorporatsioonid rõhuvad sellele, et nemad teevad just seda, mida tarbijad soovivad,» ütles keskkonnasäästliku eluviisi propageerija Katrin Pärgmäe.

Tema sõnul pole õige tekitada inimestes tunnet, et tarbija vastutab kogu planeedi huku eest – statistika näitab hoopiski, et maailma sada kõige reostavamat ettevõtet tekitavad 71 protsenti maailma süsiniku jalajäljest ehk CO2 emissioonist.

Räägi kõva häälega

«Esiteks ei tohi lasta tootjal pähe istuda sõnumiga, et meie reostame selle tõttu, et sina hullult tahad – see ei vasta tõele,» kinnitab Pärgmäe. Loomulikult võiksid inimesed käituda võimalikult keskkonnahoidlikult, aga see on viis näitamaks, et nad soovivad teistsugust maailma.

«Mitte nii, et üritan iga päev järjest enam ja siis satun masendusse, sest olen nii väike ega suuda midagi. Süsteemi muutmiseks on vaja muuta oma käitumist ja ka rääkida sellest väga kõva häälega.» Pärgmäe sõnul saab iga inimene väga palju keskkonna säästmiseks ära teha, kui muudab oma tarbimisharjumusi ja jätab näiteks mõne firma tooted ostmata: «See annab tootjatele väga tugeva signaali.»

Kui kellelgi tekkis pärast hiljutist noorte kliimastreiki soov hakata elama võimalikult keskkonnasäästlikult, siis esimese asjana soovitab ta vahetada välja senise elektripaketi. «Eestis on võimalik valida sertifitseeritud roheline energia, mis tuleb Norra hüdroenergiast või tuuleparkidest – see ei ole üldse nii kallis, kui arvatakse, kuigi pisut kallim.»

Elektripaketi vahetamine on oluline, sest 90 protsenti Eesti süsiniku jalajäljest tuleb põlevkivi ahju ajamisest. «Sellega ma teen ise midagi rohelisemat, aga näitan Eesti Energiale, et ma ei taha tema põlevkivielektrit,» mainib Pärgmäe.

19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto