Kes peab päästma maailma?

  • Ühe paari teksade tootmiseks kulub 10 000 l vett ja viis kilo kemikaale.
  • Prügi sorteerimine on Eesti tõeline edulugu.
  • Maainimese ökoloogiline jalajälg võib linnavurle omast suurem olla.
  • Vanast sokist käpiknuku tegemine ei näita keskkonnasõbralikkust.

Ka vabas looduses elavad loomad kannatavad tarbimisühiskonna tõttu.

FOTO: Caters News Agency

Tuhanded koolilapsed üle Euroopa nõuavad 15-aastase Rootsi neiu Greta Thunbergi eestvedamisel, et täiskasvanud võtaks ometigi midagi ette maailma päästmiseks. Kui usinasti prügi sorteerides ja mõni päev juuksed pesemata jättes saab anda panuse maailma päästmisse või on see täiesti mõttetu sebimine lihtsalt oma südametunnistuse rahustamiseks?

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

«Inimestele jagatakse tohutult näpunäiteid, kuidas keskkonnasäästlikult elada, ja suurkorporatsioonid rõhuvad sellele, et nemad teevad just seda, mida tarbijad soovivad,» ütles keskkonnasäästliku eluviisi propageerija Katrin Pärgmäe.

Tema sõnul pole õige tekitada inimestes tunnet, et tarbija vastutab kogu planeedi huku eest – statistika näitab hoopiski, et maailma sada kõige reostavamat ettevõtet tekitavad 71 protsenti maailma süsiniku jalajäljest ehk CO2 emissioonist.

Räägi kõva häälega

«Esiteks ei tohi lasta tootjal pähe istuda sõnumiga, et meie reostame selle tõttu, et sina hullult tahad – see ei vasta tõele,» kinnitab Pärgmäe. Loomulikult võiksid inimesed käituda võimalikult keskkonnahoidlikult, aga see on viis näitamaks, et nad soovivad teistsugust maailma.

«Mitte nii, et üritan iga päev järjest enam ja siis satun masendusse, sest olen nii väike ega suuda midagi. Süsteemi muutmiseks on vaja muuta oma käitumist ja ka rääkida sellest väga kõva häälega.» Pärgmäe sõnul saab iga inimene väga palju keskkonna säästmiseks ära teha, kui muudab oma tarbimisharjumusi ja jätab näiteks mõne firma tooted ostmata: «See annab tootjatele väga tugeva signaali.»

Kui kellelgi tekkis pärast hiljutist noorte kliimastreiki soov hakata elama võimalikult keskkonnasäästlikult, siis esimese asjana soovitab ta vahetada välja senise elektripaketi. «Eestis on võimalik valida sertifitseeritud roheline energia, mis tuleb Norra hüdroenergiast või tuuleparkidest – see ei ole üldse nii kallis, kui arvatakse, kuigi pisut kallim.»

Elektripaketi vahetamine on oluline, sest 90 protsenti Eesti süsiniku jalajäljest tuleb põlevkivi ahju ajamisest. «Sellega ma teen ise midagi rohelisemat, aga näitan Eesti Energiale, et ma ei taha tema põlevkivielektrit,» mainib Pärgmäe.

Tagasi üles