Sisukord
Arter
Postimees
23.03.2019
Majandus
Luunja kurgi tippaeg saabub talvel
Välismaa
Üle õlleaja läinud Brexitile seati uus piir (2)
KOHALIK VAADE. Roimar vangis, idee vabaduses
Tutanhamoni varakambri näitus võib purustada rekordid (2)
Arvamus
Miks jaapanlased on vaimustunud Eesti kunstniku näitusest? (1)
Juhtkiri: Brexit Euroopal jalus (1)
Marko Suurmägi: pere on raha (1)
Kaks Raimond Kaljulaidi (19)
200 000+!
Kelle oma on «Kõigi Eesti»? (31)
Meeldetuletus lintšijaile (9)
Tiina Vähi: hundirahvas eestlased (2)
Popmuusika, mis võiks meeldida Varro Vooglaiule
Juurikas. Jüri Ratase valitsemise kuldjuubeli tähistamise kava (7)
Nädala plaat. Millesse uskuda?
Kultuur
Miks jaapanlased on vaimustunud Eesti kunstniku näitusest? (1)
Popmuusika, mis võiks meeldida Varro Vooglaiule
Juurikas. Jüri Ratase valitsemise kuldjuubeli tähistamise kava (7)
Nädala plaat. Millesse uskuda?
Sport
Denver Nuggets – hooaja märkamatu üllataja
Mart Soidro: sporditegelased haarasid sule (6)
Janari Jõesaar: ootangi endalt kogu aeg häid etteasteid
Kodu
Tehasemajad kerkivad kiirelt ja muretult
AK
Miks jaapanlased on vaimustunud Eesti kunstniku näitusest? (1)
Tiina Vähi: hundirahvas eestlased (2)
Popmuusika, mis võiks meeldida Varro Vooglaiule
Juurikas. Jüri Ratase valitsemise kuldjuubeli tähistamise kava (7)
Nädala plaat. Millesse uskuda?
Arter
2 VIDEOT Arteri suur lugu! Moegeenius Aldo Järvsoo: Ükski vanem pole ära teeninud, et laps talle valetaks (4)
Kes peab päästma maailma? (4)
Neeme Raud: nõrganärvilistel meediat mitte tarbida! (36)
Soome suusalegend Eesti dopinguskandaalist: paneb imestama, et sellised asjad toimuvad (6)
Tuntud raadiohääle kaksikelu
Filmiarvustus «Meie»: võluv perekond rätsepakääridega (1)
Tuuluta menüü kevadiselt kergemaks: viis paastuaja toitu
Soolopurjetaja naine loeb hommikuti ookeanide tormiprognoose
Genfi autonäitus. Millist tulevikku ennustavad ideeautod? (1)
Genfi autonäituse järelkajad. Õnnitleme juubilare! Pluss 7 imelikku asja, mis silma jäid
VIDEO. Kapid tulevad: laiad õlad on moes!
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kes peab päästma maailma?

6 min lugemist
  • Ühe paari teksade tootmiseks kulub 10 000 l vett ja viis kilo kemikaale.
  • Prügi sorteerimine on Eesti tõeline edulugu.
  • Maainimese ökoloogiline jalajälg võib linnavurle omast suurem olla.
  • Vanast sokist käpiknuku tegemine ei näita keskkonnasõbralikkust.
Ka vabas looduses elavad loomad kannatavad tarbimisühiskonna tõttu. FOTO: Caters News Agency

Tuhanded koolilapsed üle Euroopa nõuavad 15-aastase Rootsi neiu Greta Thunbergi eestvedamisel, et täiskasvanud võtaks ometigi midagi ette maailma päästmiseks. Kui usinasti prügi sorteerides ja mõni päev juuksed pesemata jättes saab anda panuse maailma päästmisse või on see täiesti mõttetu sebimine lihtsalt oma südametunnistuse rahustamiseks?

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Inimestele jagatakse tohutult näpunäiteid, kuidas keskkonnasäästlikult elada, ja suurkorporatsioonid rõhuvad sellele, et nemad teevad just seda, mida tarbijad soovivad,» ütles keskkonnasäästliku eluviisi propageerija Katrin Pärgmäe.

Tema sõnul pole õige tekitada inimestes tunnet, et tarbija vastutab kogu planeedi huku eest – statistika näitab hoopiski, et maailma sada kõige reostavamat ettevõtet tekitavad 71 protsenti maailma süsiniku jalajäljest ehk CO2 emissioonist.

Räägi kõva häälega

«Esiteks ei tohi lasta tootjal pähe istuda sõnumiga, et meie reostame selle tõttu, et sina hullult tahad – see ei vasta tõele,» kinnitab Pärgmäe. Loomulikult võiksid inimesed käituda võimalikult keskkonnahoidlikult, aga see on viis näitamaks, et nad soovivad teistsugust maailma.

«Mitte nii, et üritan iga päev järjest enam ja siis satun masendusse, sest olen nii väike ega suuda midagi. Süsteemi muutmiseks on vaja muuta oma käitumist ja ka rääkida sellest väga kõva häälega.» Pärgmäe sõnul saab iga inimene väga palju keskkonna säästmiseks ära teha, kui muudab oma tarbimisharjumusi ja jätab näiteks mõne firma tooted ostmata: «See annab tootjatele väga tugeva signaali.»

Kui kellelgi tekkis pärast hiljutist noorte kliimastreiki soov hakata elama võimalikult keskkonnasäästlikult, siis esimese asjana soovitab ta vahetada välja senise elektripaketi. «Eestis on võimalik valida sertifitseeritud roheline energia, mis tuleb Norra hüdroenergiast või tuuleparkidest – see ei ole üldse nii kallis, kui arvatakse, kuigi pisut kallim.»

Elektripaketi vahetamine on oluline, sest 90 protsenti Eesti süsiniku jalajäljest tuleb põlevkivi ahju ajamisest. «Sellega ma teen ise midagi rohelisemat, aga näitan Eesti Energiale, et ma ei taha tema põlevkivielektrit,» mainib Pärgmäe.

22.03.2019 25.03.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto