Sisukord
Arvamus
Tänane leht
01.10.2020
Randpere: Estonia huku uurimine tekitas tohutut umbusku Eesti Püromaan püüdis süüdata Tallinna laulukaart Eesti lühiuudised Nädala pärast võib haiglaravi vajada kümmekond inimest rohkem kui praegu (2) Riigi rahakülv jõuab igale põllule Riigi programm ei pruugi seksuaalkurjategijat aidata (1) Tallinna kergliiklustee uus projekt päästab 150 puud mahavõtmisest Majandus Majanduse lühiuudised Valdav osa riigi tuleva aasta investeeringutest voolab betooni Tööstustoodangut tabas augustis jälle langus Valitsuse vähene abiraha nörritab turismifirmasid Välismaa Venemaa pingutas suurõppusega muskleid Välismaa lühiuudised Venemaa jaoks oli Kavkaz-2020 edukas Saksamaa paneb pidutsemisele piiri Tšehhi ja Slovakkia valmistuvad uueks eriolukorraks (2) Trump veeres buldooserina teledebatist üle Arvamus Juhtkiri: seninägematu presidendidebatt Aimar Altosaar: miks ma sallin ükskõikseid (2) Aivar Kokk: II pensionisammas on omandiõiguse paroodia Tarmo Kruusimäe: millal lõppes vastupanu? Mihkel Kunnus: riik ei saa seksuaalvähemusi aidata (1) Tarmo Pikner: meie rahvuslikud augud Tiina Tambaum: vanaema telefoni otsas Kadri Vare: millal valmib eesti keeletehnoloogia? JULGEOLEK ⟩ Kadri-Ann Lee: tõhus ennetustöö aitab jõuda vägivallaohvrini JULGEOLEK ⟩ Perevägivalda uuriti vaatamata koroonakriisile JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: naisepeksja, kelle eest sina sõtta lähed? Kultuur Päikese hullus ja neetud tsivilisatsioon (1) Kus on rock? Kus on post-? Vilde viimased triibulised Kõik peale hevi on täitsa mõttetu!? Sport Spordi lühiuudised Kanepi karjääri lõpp pole kaugel, aga millal saab tulevik selgeks? Flora ja Eesti jalgpalli jaoks ajaloolise tulemuse ees seisab Horvaatia gigant Sõõrumaa, Šmigun-Vähi ja teised valasid Kalevi staadionil higi Muutuste keerises Toyota rallitiim teeb veel ühe vangerduse Kas Raieste ja Baskonia suudavad koroona-aasta imet Euroliigas korrata? Maa Elu Hobune teeb väiketalus paljud tööd ära Sibul kasvas hästi, ent jäi töökäte puudusel põllule Nädala mõte: liiga palju vaatenurki Arvo Aller: tagasilöögid on alles tulemas Kas koroona tõmbab põllumajandustehnika messidele kriipsu peale? Ettevõtjad lahendavad probleeme, milleni riik ei jõua Iseäralik lugu: sügislehtede värvid jäävad aasta-aastalt tuhmimaks Kleopatra ja Nofretete ilu saladus oli potidoktor Mida hakata peale roheliste tomatitega? Sügisel kärbi kevadel õitsvaid hekke ja põõsaid Popi ökotalus kasvavad maja taga maitse- ja ravimtaimed Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: eesti keele lähim kaugem sugulane

2 min lugemist
Mordvalased. Pilt on illustratiivne. FOTO: Politforums.net

EKI vanemteadur Sven-Erik Soosaar kirjutab ersa keelest, mida kõnelevad meie Volga-äärsed sugulased.

Käesoleval eesti keele aastal ja rahvusvahelisel põliskeelte aastal sobib meenutada, et eesti keelel on soome-ugri keelena mitmeid sugulaskeeli, millest suurem osa on ohustatud põliskeeled. Eesti keele lähemaid sugulaskeeli nimetatakse läänemeresoome keelteks, sest neid räägitakse Läänemere ümbruses ja soome keel on neist suurim. Neist põhja jäävad saami keeled, kuid idapoolsetest sugulaskeeltest on meile kõige lähemal mordva keeled: ersa ja mokša keel.

Soome keel on meile väga sarnane, aga heade naabritena on soomlased meile palju oma sõnu laenanud, nii et ilma keeleteadusega lähemalt tutvust tegemata on raske kindlaks teha, millised neist on aastatuhandeid vanad ühised sõnad ja millised alles viimase 150 aasta jooksul laenatud. Kaugemate sugulaskeeltega on otsesed kontaktid olnud nii põgusad, et sõnu üksteiselt otse laenatud ei ole, mõne üksiku erandiga. Kõik sarnasused on kas meie ühine soomeugriline pärand või siis hilisemad paralleellaenud naabritelt, enamasti vene keelest. EKIs hiljuti valminud «Eesti-ersa sõnaraamat» (http://www.eki.ee/dict/ersa) võimaldab eestlastel tutvust teha meile „lähima kaugema“ sugulaskeelega. Sõnastikus on üle 6000 märksõna koos näitelausete ja -fraasidega.

Mitmed ühistest sõnadest on äratuntavad ilma häälikuseadusi tundmata ning nende tähendus on samaks jäänud, nt jur – juur, kalmo – kalm, kolmo – kolm, kudo – kodu, l´em – leem, mel’ – meel, piźe – pesa. Mõne tüve tähendus on aja jooksul muutunud, nt pe ’lõpp’ – pea, maksoms ’andma’ – maksma, sams ’tulema’ – saama ja lišme ’hobune’ – lehm.

Eesti-ersa sõnaraamatust leiame terve hulga ühist päritolu sõnatüvesid, nt ked’ – käsi, t’ev – töö, t´ele – talv, tol – tuli, nal – nool, nejems – nägema, ujems – ujuma ja kenkš ’uks’ – künnis. Ühtekokku on eesti ja ersa keeles on vähemalt 267 ühise päritoluga tüve, koos problemaatilistega tüvedega, mille sugulus pole päris kindel, on neid üle 300.

Mis on siis see üksik erandsõna, mis meie keelte hilistest kontaktidest pärineb? Selleks on eesti sõna velmama, mis tähendab ’taaselustama’. Selle uudistüve tõi ersa keelest eesti keelde ersa keele uurija Valdek Pall 1954. aastal. Allikaks oli ersa velmems, mis tähendab ’ellu ärkama, elavnema, tekkima’. Ersa keelel, nagu paljudel Venemaa põlisrahvaste keeltel, ei lähe täna hästi – keeleoskajate arv on viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud, seda eriti noorema põlvkonna seas. Seni on ersa keel veel suurim Venemaa soome-ugri keel ligi poole miljoni keeleoskajaga. Seega, veel on lootust…

Erz´an kelen’ šumbratšis!*

*Ersa keele terviseks!

Seotud lood
30.09.2020 01.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto