Sisukord
Juhtkiri
Postimees
23.03.2019
Majandus Luunja kurgi tippaeg saabub talvel Välismaa Üle õlleaja läinud Brexitile seati uus piir (2) KOHALIK VAADE. Roimar vangis, idee vabaduses Tutanhamoni varakambri näitus võib purustada rekordid (2) Arvamus Miks jaapanlased on vaimustunud Eesti kunstniku näitusest? (1) Juhtkiri: Brexit Euroopal jalus (1) Marko Suurmägi: pere on raha (1) Kaks Raimond Kaljulaidi (19) 200 000+! Kelle oma on «Kõigi Eesti»? (31) Meeldetuletus lintšijaile (9) Tiina Vähi: hundirahvas eestlased (2) Popmuusika, mis võiks meeldida Varro Vooglaiule Juurikas. Jüri Ratase valitsemise kuldjuubeli tähistamise kava (7) Nädala plaat. Millesse uskuda? Kultuur Miks jaapanlased on vaimustunud Eesti kunstniku näitusest? (1) Popmuusika, mis võiks meeldida Varro Vooglaiule Juurikas. Jüri Ratase valitsemise kuldjuubeli tähistamise kava (7) Nädala plaat. Millesse uskuda? Sport Denver Nuggets – hooaja märkamatu üllataja Mart Soidro: sporditegelased haarasid sule (6) Janari Jõesaar: ootangi endalt kogu aeg häid etteasteid Kodu Tehasemajad kerkivad kiirelt ja muretult AK Miks jaapanlased on vaimustunud Eesti kunstniku näitusest? (1) Tiina Vähi: hundirahvas eestlased (2) Popmuusika, mis võiks meeldida Varro Vooglaiule Juurikas. Jüri Ratase valitsemise kuldjuubeli tähistamise kava (7) Nädala plaat. Millesse uskuda? Arter 2 VIDEOT Arteri suur lugu! Moegeenius Aldo Järvsoo: Ükski vanem pole ära teeninud, et laps talle valetaks (4) Kes peab päästma maailma? (4) Neeme Raud: nõrganärvilistel meediat mitte tarbida! (36) Soome suusalegend Eesti dopinguskandaalist: paneb imestama, et sellised asjad toimuvad (6) Tuntud raadiohääle kaksikelu Filmiarvustus «Meie»: võluv perekond rätsepakääridega (1) Tuuluta menüü kevadiselt kergemaks: viis paastuaja toitu Soolopurjetaja naine loeb hommikuti ookeanide tormiprognoose Genfi autonäitus. Millist tulevikku ennustavad ideeautod? (1) Genfi autonäituse järelkajad. Õnnitleme juubilare! Pluss 7 imelikku asja, mis silma jäid VIDEO. Kapid tulevad: laiad õlad on moes! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Brexit Euroopal jalus

2 min lugemist
Brexit.  FOTO: FRANK AUGSTEIN/AP

Ja ei lõpe see Brexiti saaga veel 30. märtsilgi! Nii otsustas sel nädalal Euroopa Komisjon andes brittidele kaks lisanädalat: et viimased saaks lõpuks ära otsustada, mida nad ikkagi tahavad.

2016. aasta jaanipäev tundub igaviku kaugusel, ometi on Euroopa Liit sellest ajast alates pidevalt tegelenud Suurbritannia lahkumisotsusega. Esmalt läks Londonil üheksa kuud, et ametlik lahkumistaotlus esitada. Siis järgnes kaks aastat sisepoliitilist kemplust, mille jooksul EL on vaadanud ahastades pealt, kuidas moodsa demokraatia sünnimaa ennast vääramatu kindlusega põhiseadusliku kriisi sügavustesse tüürib. Nüüd ongi saareriik sinna jõudnud ja keegi ei tea, kuidas olukorrast väljuda.

Samas pole elu seisma jäänud. Meenutame: pärast kurikuulsat referendumi tuli USAs võimule Donald Trump, Hiinas on kinnitanud nüüd juba eluaegse juhina kanda Xi Jinping ja Euroopa enda majandusest kõlab aina enam köhatusi, mis vihjavad saabuvale jahtumisele. Rääkimata üha teravnevatest suhetest Venemaaga, jätkuvast Süüria sõjast või pagulaskriisist, mis on leevendunud, aga mitte kadunud.

Kõige sellega pole Euroopa Liit tõsiselt tegeleda saanud. Ainuüksi üleeilne Brexiti-sagin röövis ELi ülemkogult võimaluse korralikult valmistuda juba aprillis ees ootavaks Euroopa Liidu ja Hiina tippkohtumiseks. Peking püüab mastaapsete taristuprojektidega Euroopat ja Aasiat päriselt Euraasiaks siduda ja on juba haaranud oma mõjusfääri nii mõnegi Ida- ja Lõuna-Euroopa riigi. Kreeka sadamate langemine Pekingi kätte on Euroopa jaoks suurem mure, kui tooride ja leiboristide kraaklemine.

Samuti on jätkuv tõsiasi Trumpi presidentuur, mis võib vabalt teisegi ametiaja jätkuda. Kui valmis on Euroopa kuumenevaks konfliktiks Washingtoni ja Moskva vahel? Selle tanner on ju Euroopa. Julgeolekut võtavad küll tõsiselt «rinderiigid» idas, kuid ülejäänud eurooplaste jaoks on Venemaa paraku endiselt teatavate veidrustega kaubanduspartner.

Lõpuks näitavad ka signaalid nii Eesti kui naaberriikide majandusest, et kasvuhoog hakkab raugema. Suurt krahhi see Põhja-Euroopas ei tähenda, kuid liiduüleselt pole kümne aasta taguseid võlaprobleeme lahendatud. Mõni väiksem köhatus võtab Lõuna-Euroopal jala värisema ja kergem palavik surub ta põlvili.

Ainuüksi üleeilne Brexiti-sagin röövis ELi ülemkogult võimaluse valmistuda juba aprillis ees ootavaks Euroopa Liidu ja Hiina tippkohtumiseks.

Eurofiilide oodatud Merkeli-Macroni telg jäigi sündimata. On lahtine, mis suunas liigub Euroopa Liit uuel kümnendil. Vastuseta on palju küsimusi: kuidas säilitada Euroopa ühtsust? Ja milline see on – kas föderaalne (vist mitte) või rahvusriikide liit (pigem küll, aga siingi on tasakaalupunkt leidmata)? Mis saab kontinendi julgeolekust? Milliseks kujunevad suhted ebastabiilsetel piiridel lõunas, idas ja võib-olla ka põhjas? Ning kuidas kohaneb EL kiirelt muutuva parteimaastikuga, kus esile tõusevad Brüsseli suhtes tülikad jõud?

Need on tõsised küsimused, millega EL saab loodetavasti lähitulevikus tõsiselt tegeleda. Olgu siis brittidega või brittideta.

Seotud lood
22.03.2019 25.03.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto