Sisukord
Tartu Postimees
Tänane leht
19.09.2020
Eesti Madise: rahvahääletus ja kohalikud valimised samal päeval toovad segadust (1) Raasukese lahkumine Luminorist jahmatas pangandusringkondi (4) Tööandjate usaldus on toonud ukrainlased Eestisse (1) Eesti lühiuudised Aktivisti põgenemine Eestisse ärritas Venemaad (9) Loomaaed valmistub ninasarvikute päevaks Nõukogudeaegse megaprojekti jäljed kaovad (2) Austria teatriauhindade nominatsiooni pälvis eestlaste töö Eesti disainerid püüdlevad kestlikkusele ja taaskasutusele Majandus Tehnoloogiaaktsiad kerkisid uutesse kõrgustesse millenniumlaste tõttu (1) Soomes on käimas kõigi aegade suurim börsibuum (1) Välismaa Riigid katsetavad karantiini lühendamisega Välismaa lühiuudised USA migrandikeskust süüdistatakse sundsteriliseerimises Ausammas Lukašenkale (3) Ülevaade ⟩ Väidetavalt viirusvabas Türkmenistanis kasvab surmade arv Arvamus Aimar Altosaar: süvariigi sügavikku uppumas (1) Juhtkiri: Eestimaa rahvastest Jeremy Shapiro: mis juhtus Euroopa geopoliitikaga? (3) Efektiivse probleemilahendaja tähetund Õiguskantsleri sõna maksab (2) Kultuur Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena (1) Ei! See ei saa olla vastus (1) Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Sport Spordi lühiuudised Tänak ja Neuville läksid Türgis närvi Kolumn ⟩ Priit Pullerits: kui ROKi juhid painduvad sportlaste tahtmise ees, saame OMil näha nii BLM loosungeid kui ka vikerkaarelippe Flora tõestas, et Eesti jalgpall suudab pakkuda ka rõõmu Kodumaad Kreekale eelistanud Sten Sokk: olen viimase seitsme-kaheksa aasta parimas vormis Juventuse uus loots Andrea Pirlo: vihkasin soojendusi ega tee neid ka treenerina Kas pikamaajooks on Eestis hukule määratud? (5) Merendus Merenduse lühiuudised Rohuküla-Heltermaa laevatee pudelikael vajab lahendust AK Veel üks Eesti film Oscari-tules Mees jõi ennast mägraks (8) Aimar Altosaar: viinakatk meite maal Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima (1) Alar Konist: energiatootmine Eestis ja lähiriikides (3) EKI keelekool: kuidas kriisis täpselt väljenduda Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena (1) Ei! See ei saa olla vastus (1) Digikultuur. Videomängude võidukäik (2) Vikerkaar loeb. Kui aega on lõputult, tuleb meelde igasuguseid asju... Maailma halvimad pantvangid Aja auk. Jimi Hendrixi viimased päevad Eesti Golem Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Arter Kerstin Kase - päikesekiir sombuses nakkustetaevas Eesti eriüksuslaste ülem: me oleme nagu väikesed sõjamasinad (9) Jõhker kurjategija tänaval Uus vanadekodu pakub... 2000-euroseid sviite! (6) Roll, millega kuulus näitleja kogu suve Putini teleteatrit täitis Põline linnapere äratas Soorebase talu uuele elule Motoorienteerumine: kuidas esimesel korral hakkama saada? Eesti parim sommeljee Karoline Reinhold: ma ei ole veini suhtes üldsegi väga valiv Nii puhas võidusõit, kui veel olla saab! Teistmoodi tehnoloogiamessi uudistooted Karin Rask: naistele disainisin ma salaja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eestlane päästis 1,75 miljoni eurose satelliidi hukust kosmoses

2 min lugemist
Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhtivinsener Viljo Allik (vasakul) ja nooremteadur Indrek Sünter hoiavad ESEO-l arvutite vahendusel pingsalt silma peal.  FOTO: Margus Ansu

Mullu 3. detsembril lennutati Californiast kosmosesse Euroopa kosmoseagentuuri tudengisatelliit ESEO (European Student Earth Orbiter), mille pardal on ka Tartu ülikooli tudengite ehitatud kaamerasüsteem.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

1,75 miljonit eurot maksev satelliit oleks aga võinud muutuda kasutuks kosmoseprügiks, kui Tartu observatooriumi juhtivinseneril Viljo Allikul poleks raadioamatöörina oma kodu hoovil amatöörraadiojaama.

Esialgse plaani kohaselt pidid Itaalia Bologna ülikooli tudengid pärast ESEO üleslennutamist satelliidiga raadioühenduse looma ning sellele edasisi käske vahendama. Paraku see neil ei õnnestunud. «Ega me sellest väga löödud olnud, sest meie valdkonnas tuleb ikka ette, et esimese katsega ei saada ühendust,» selgitas eestlasest nooremteadur Indrek Sünter, kes oli aidanud kaasa orbiidile lennanud satelliidi kaamerasüsteemi loomisele. Et aga kontakti tekitamine ei läinud korda ka teistel jaamadel, tegi samasse meeskonda kuulunud Allik ettepaneku proovida tema enda jaama, mille signaal on piisavalt tugev, et selle kaudu satelliiti juhtida. Allik kasutab kõnealust jaama sideks Kuult peegeldunud raadiosignaalidega.

18.09.2020 20.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto