Sisukord
Õudus
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv Andrus Karnau: kingitus Tallinkile Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

«Lemmikloomasurnuaid»: pöörane matmispidu

3 min lugemist
Kaader filmist: kui lemmik pole enam see, kes ta oli... FOTO: Kerry Hayes

«Lemmikloomade surnuaed» (1989) oli üks esimesi õudusfilme, mida õrnas eas vaatasin. Mäletan hästi, kuidas piidlesin pärast oma kassi pikalt ja kahtlase pilguga – kihutasid ju meiegi maja ees teinekord autod… Legefilmi järjest ei osanud ma aga eriti midagi oodata, kui ehk vaid moodsate vahenditega õudsemaks timmitud koopiat.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Film keerleb Louis (Clarke) ja Rachel Creedi (Seimetz) ning nende kahe lapse ümber, kes kolisid äsja pisikesse Ludlow' linnakesse, lootes uuele elule. Louis on arst, kes loodab, et kolimine parandab peredünaamikat, ning ta saab EMO öiste vahetuste ajal rohkem koos olla oma lastega, kaheksa-aastase Ellie (Jéte Laurence) ja pisipõnn Gage’iga (Hugo ja Lucas Lavoie).

«Lemmikloomade surnuaed» on kahtlemata Stephen Kingi üks kõige mõjukamaid ja sügavamaid teoseid, mis toob piinaval viisil lugeja ette vanemate leina; piina, mida tunnevad inimesed, kes on kaotanud lapse. Kolsch ja Widmyer on suutnud seda oma uusversioonis teatud vahenditega jõuliselt edasi anda, tehes seda paremini, kui suudeti esimeses filmis. Esimene versioon on eriti nüüd, 21 aastat hiljem üle vaadates kohati väga kaheplaaniline, sümboolne oli seegi, et kogu selle filmi universumis tundubki olevat vaid kaks maja: Creedide ja Judi oma.

Originaalversioonis läheb lugu käima natuke hoogsamalt, siin on venitamise mekk man. Eriti jääb silma-kõrva stseen, kus Ellie uurib oma vanematelt surma kohta. Rachel, kelle pehmelt öeldes häiriv lapsepõlv järk-järgult lahti mängitakse, jätab siiski rutakalt kirja pandud karakteri mulje, kes ausalt öeldes muutub filmi käigus aina antipaatsemaks.

27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto