«See nelja korteriga silikaatkividest elamu on osa meie külamaastikest ja ajaloost, me ei saa seda maha vaikida,» põhjendas Eesti Vabaõhumuuseumi teadussekretär Maret Tamjärv, miks kolitakse Valgamaalt rehetarede sekka endine kolhoosnike elamu.
Tamjärve sõnul pole mingit põhjust arvata, et korrusmaja rikub ära kaunite rookatustega arhailise külamiljöö. Kolhoosimaja koos selle juurde kuuluva puukuuri-saunaga rajatakse rehielamutest veidi eemale. Aga et kolhoosiolustik oleks võimalikult ehe, tuleb sinna juurde ka bussipeatus, läbi aegade selliste majade juurde kuulunud aiamaad, isegi vanaaegsed elektripostid.
Kahekorruseline telliskivimaja on olnud nii suurte akendega ihaldatud elukoht kui ka külas põlu alla sattunute, elu hammasrataste vahele jäänute peatuspaik.