/nginx/o/2019/04/05/11927808t1h074b.jpg)
Aprill on happekuu. Vähemalt sellise nime all eksponeeris seda sümpaatset kuud briti popkriitik Jon Savage oma raamatus „1966: aasta, mil kümnend plahvatas“. Aprill kiirendab kevadet ja maailm sulab lahti. Umbes midagi sellist võiks öelda ka LSD tagajärgede kohta, vähemalt selles osas, kuidas ta (pop)kultuurile mõjus. Ta sulatas lahti ja avardas ruume, nii seest kui ka väljast, ta muutis rock-muusika täiskasvanuks.