Sisukord
Julgeolek
Tänane leht

Varssavist Taškenti, vahemaandumisega Moskvas

5 min lugemist
  • 319 päeva pärast Varssavi pakti lagunemist loodi vaakumit täitma KJLO.
  • Varssavi paktiga taotleti globaalset mõju, kuid KJLO omab regionaalset mõõdet.
  • KJLO käsutuses on 17 000-meheline kiirreageerimisüksus.
  • 2019 toimuvad KJLO õppused Valgevenes, Venemaal ja Tadžikistanis.
Kollektiivse Julgeolekulepingu Organisatsiooni liikmesmaade riigipead 2017. aastal Valgevenes Minskis.  FOTO: Vassili Fedossenko/Reuters/Scanpix

Venemaa tegevus rahvusvaheliste organisatsioonide ülesehitamisel külma sõja järel on paljuski säilitanud külma sõja aegse praktika, üritades luua alternatiivseid organisatsioone vastavatele lääne struktuuridele. ​Strukturaalse vastandumise käigus loodi muuhulgas poliitiline liit Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ), majanduslik liit Euraasia Majandusühendus (EMÜ) ning julgeolekuliit Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon (KJLO).

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

​See meenutab külma sõja aegset ülesehitust, kui Nõukogude Liidu (NL) eestvõttel loodi tema sõltlasriikide majandusühendus Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja sõjaline allianss Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO). Mõnevõrra on vähenenud vaid mastaabid – kui külma sõja ajal olid ambitsioonid globaalsed, siis külma sõja järel on keskendutud eelkõige regionaalse mõjuvõimu säilitamisele nõukogudejärgses ruumis.

17.04.2019 19.04.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto