Sisukord
Juhtkiri
Postimees
20.04.2019
Eesti Visiidi kajastus: keeruline logistiline operatsioon (20) Kommentaarid presidentide kohtumisele Kliendid: kas Omnivas on kratid, kes pakke söövad? (22) Majandus Nordica lahkuv juht: AirBaltic rebis meist Tallinnas ette (5) Vennad Tõnisted lähevad võitu püüdma Välismaa Vene-ekspert: Venemaa üritab võita lahingut Brüsselis Arvamus Juhtkiri: aeg kuulata iseennast ja üksteist Berit Nuka: Soome sotside viimane võit (6) Bioeetikust ehitajaks Jüri Ratase kannatused (12) Kohtumise insener (9) Pahapoisist taas kaanepoisiks Neuroosiaia kuningas ehk Robert Smith 60 Juurikas. Munapühad ühendavad inimesi (4) Kultuur Nädala plaat. Ristikheina-neopunk Neuroosiaia kuningas ehk Robert Smith 60 Juurikas. Munapühad ühendavad inimesi (4) AK Mart Kivastik: ema keel (1) Keelekool: mõiste mõistmise mõistatus Peeter Langovitsi tagasivaade: kümnes Jazzkaar tõi helisid laiast maailmast Nädala plaat. Ristikheina-neopunk Neuroosiaia kuningas ehk Robert Smith 60 Juurikas. Munapühad ühendavad inimesi (4) Arter Viive Rosenberg: Eesti ei ole praegu see riik, kus läheb korda ühe inimese elutöö (3) K-popi staarid seksiskandaalis Neeme Raud: Ahistaja Anna (17) Reportaaž öisest lennujaamast: kõike näinud turvamees on minetanud solvumisvõime (3) Eestlanna Ameerikas, kes suudab avada tähtsaid uksi (1) Moodne kasemahla tegu: mets täis siniseid voolikuid (5) Filmiarvustus «La Llorona needus»: soov üle õla vaadata on garanteeritud Lihavõttelauale: muna semmib tuunikalaga, kohupiim sefiiriga Jäneste püha: nunnud nudisabad on nõudlikud lemmikud Sõiduproov. Volkswagen T-Cross: veetlev tarbeese Kevad käes, näpud mulda. Vajadusel väikese tehnoabiga Armastuse üledoos: miks ma peaks selga toppima musijälgi täis pükstüki?! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: aeg kuulata iseennast ja üksteist

2 min lugemist
Pühadeaeg Eestis,  Pärnumaal.  FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees /

Täna on vaikne laupäev. Rahvakalendri järgi ei lenda lind ega kasva muru. See on homse ootamise päev.

Oleks naiivne arvata, et kogu rahvas nüüd paastub ja palvetab. Ei ole nii. Ent me võiksime kasutada rahva-, kiriku- ja riigipühade kalendri pakutud võimalust, et olla täna siiski veidi teisemad.

Hingamise aega, mõtisklemise aega ja muidugi ka üheskoos olemise aega on meile kõigile hädasti tarvis. Katsume teha asja veel lihtsamaks: kes me ise oleme ja kes on need, kes on inimestena on meie ümber? Peaaegu universaalne soovitus on: kuulake!

Vaadakem üksteisele otsa peredena ja sugulastena, tuttavate ja naabritena ning mõelgem. Kas tõesti on nii, et ühe silmist vaatab meile vastu pimedus ja puhas kurjus? Kas tõesti on nii, et teise suust ja sõrmeotstest voogab üksnes sula omakasupüüdmatut headust? Muidugi, laiast ilmast, kõigi praegu elavate ja ka ajalukku jäänud inimeste hulgast leiame äärmuslikke tegelasi – nii kehastunud kurjust kui ka selliseid, kelle hea tahte kahtluse alla panemiseks peab olema omakorda äärmuslik tähenärija.

On täiesti arusaadav, et igaühe jaoks on märksõnu, mis «löövad vererõhu üles». Aga ikkagi võib ju ometi olla, et teie lapselapse või vanaisa, tuttava ja naabri või isegi televiisorist vastu vaatava poliitiku jutus on mingi iva, mida oleks hea tähele panna?

Võtkem mõned näited mööduvast nädalast. Ei nõua erilist pingutust keerutada end mõtteisse Euroopa allakäigust. Kui vastukaaluks esitatakse maailmasõdade ehmatusele järgnenud NATO ja ELi rahuperioodi, üksikasju puudutavat statistikat vmt, siis võib ometi öelda: «Aga hingeliselt?!» See, mis järgnes tulekahjule Pariisis, näitab, et hing on alles.

Kujuteldav keskmine eestlane või samamoodi kujuteldav keskmine eurooplane pole küll iga päev erilises usulises harduses, ent ometi hakkame nüüd taipama, mis meid ühendab. Kui sa lähed Eestis õue ja kõnnid natukene, siis õige varsti näed sa mõnda kirikutorni.

Kui sa lähed õue Portugalis, Soomes või Sitsiilias, siis on sama lugu. Me oleme üksteisest väga põnevalt erinevalt, ent ometi on meil ühendavad lood ja laulud. Need tornid, olgu tipus kukk või rist, on märk meie ruumist. Ja vast sellenädalase põlengu järel mõistame ja näeme väga selgelt, et me kõik oleme eurooplased ning kanname edasi üht väärtuslikku osa inimkonna kogemusest ja püüdlustest.

Pange tähele, et neis samades keskaegse Euroopa kirikuid ilmestavates skulptuurides avalduvad skepsis ja küsimused inimolemuse ning maailma kohta. Ei tänapäeva eestlased ega n-ö keskmine eurooplane ole maailmavõrdluses erilised usuinimesed. Ometi märgakem ja osakem hoida seda, mis on eestluses ja euroopluses erilist ja ühendavat.

Lepime liiga lihtsalt tõdemusega, justkui oleks pealiskaudsus ajastu sund. Ei maailmavaade ega meie hinnangud iseenda ja meid ümbritsevate inimeste tegudele peaks lähtuma ainult põlvenõksurefleksina antud hinnangust: meeldib või ei meeldi.

Vaadake rahulikult inimesi enda ümber ning võtke aega nii üksteise kuulamiseks kui ka kuuldu üle järele mõtlemiseks. Praegu elus olevatele inimestele ennustavad statistilised mudelid pikemat eluiga, kui on olnud iial varem. Võib-olla on hea plaan selle aja kasutamiseks püüda üksteist mõista? Hingamispäevad vast selleks mõeldud ongi?

Seotud lood
19.04.2019 22.04.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto