Sisukord
Tervis
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (5) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (1) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (4) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (1) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (1) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Perearst Karmen Joller: iga seletamatu valu põhjuseid ei ole vaja otsida

3 min lugemist
Vahel on täiesti normaalne olla väsinud ja tujutu. FOTO: Andriy Popov/Panthermedia/Andriy Popov

1519. aasta 10. augustil asus kapten Magalhães Sevillas viie laevaga teele ajaloo esimesele ümbermaailmareisile. Teekonda alustanud 235 mehest jõudis elusana tagasi vaid 18. Tänapäeval võib seda retke võrrelda reisiga Marsile, aga meil on siiski eelis – üsna detailne ettekujutus Marsist. 16. sajandi inimesele oli tegemist reisiga tundmatusse.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Juba kaua levis teadusringkondades uskumus, et Maa on ümmargune, ja seda Magalhães tõestama läkski. Aga koos temaga reisis palju mehi, kes arvasid, et Maa on lapik, ja kartsid, et purjetavad kogemata üle maailma ääre.

Veidi üle saja aasta hiljem, 1628, avaldas William Harvey raamatu, kus kirjeldas vereringet esimest korda ajaloos sellisena, nagu meie seda tänapäeval mõistame. Et selle avastuseni jõuda, tegi ta vivisektsioone – lõikas lahti elusaid loomi. Enne Harvey avastust arvati, et inimesel on kaks vereringet: «naturaalne», mis on seotud maksaga ja sisaldab venoosset verd, ning «vitaalne», mis on seotud südamega ja sisaldab arteriaalset verd. Kopsude ülesandeks arvati olevat vere jahutamine.

1796. aastal tegi Edward Jenner katsetusi oma aedniku kaheksa-aastase poja peal: ta nakatas poissi lehmarõugetega ja avastas, et poiss ei haigestunud enam inimese rõugetesse, mis 18. sajandil maailma laastasid. Sellega oli loodud alus vaktsineerimisele sellisena, nagu me seda tänapäeval tunneme. Tänu vaktsineerimisele ei ole rõugeid maailmas esinenud alates 1977. aastast, Eestis lausa 1938. aastast. 1980. aastal kuulutati rõugeviirus maailmas kadunuks.

1804. aastal viis jaapani kirurg Hanaoka läbi esimese dokumenteeritud operatsiooni üldnarkoosis, kasutades selleks segu teatud taimedest. Ta eemaldas 60-aastasel naisel rinnavähi. Samal aastal isoleeriti oopiumist morfiin, mida kasutatakse valuvaigistina tänapäevani. Järgnesid katsetused süsihappegaasi, lämmastikoksiidi, eetri ja kloroformi narkoosi tekitava toimega.

1922. aastal manustati esimesele diabeedi all kannatavale patsiendile insuliini – see oli 14-aastane poiss, kes kaalus diabeedi tõttu vaid 30 kg ja oli suremas. Noormees hakkas kiiresti kosuma ja elas veel 13 aastat. Enne seda tähendas diabeet inimeste jaoks kiiret ja kindlat surma.

Veel 1970ndatel arvati, et vastsündinud ei tunne valu, ja neile valuvaigistite andmist ei peetud vajalikuks. Lastepsühholoogia ja -psühhiaatria jõudsid tänapäevaste põhimõteteni alles umbes 1990. aastatel.

18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto