Sisukord
Film
Tänane leht
27.04.2019
Eesti Narkoärikad kasutasid uimasti peitmiseks tänavale pargitud autosid TalTechi nimesõjas põrkuvad tippteadlased ja -advokaadid (8) Dementsus võtab mälu, kuid emotsioonid jäävad (1) Majandus Vanas tehasehoones valmivad odavad tipptoidud (1) Rahva käes on tuhandeid ohtlikke signaalrakette Välismaa Macron nõuab vastutastuks maksukärbetele protestijate taltumist (1) Baltlased peavad hakkama Läänemere kaitset tõsiselt võtma (2) Arvamus Juhtkiri: merevägi pole naljaasi (2) Eili Arula: miks tartlased sabatavad? Kõige ameerikalikumad ettevõtjad (7) Mees teab, mis mees teeb (13) Poolsada elamata elu (1) Üleöö töötu meistertreener Katedraal ja kunstiajalugu Nibu, mis raputas ja muutis maailma Nädala plaat. Anderson .Paak virgutab keha ja vaimu talveunest ärkama Nädala plaat. Kas Lõuna-Korea poistebänd on uus The Beatles? Kultuur Katedraal ja kunstiajalugu Nibu, mis raputas ja muutis maailma Nädala plaat. Anderson .Paak virgutab keha ja vaimu talveunest ärkama Nädala plaat. Kas Lõuna-Korea poistebänd on uus The Beatles? Kodu Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) AK Enn Tõugu: arstide tehisintellekt Katedraal ja kunstiajalugu Nibu, mis raputas ja muutis maailma Nädala plaat. Anderson .Paak virgutab keha ja vaimu talveunest ärkama Juurikas: Kunstnike liidu aastanäituse avamine Nädala plaat. Kas Lõuna-Korea poistebänd on uus The Beatles? Anton Irv – Vabadussõja kartmatu väepealik Arter Ott Kaukver, hinnatuim eestlane Räniorus: Silicon Valley annab tunde, nagu elaksin arteril Tahaks teada: kas suvi lubab Eestis riidest lahti koorida? (4) Perearst Karmen Joller: iga seletamatu valu põhjuseid ei ole vaja otsida (6) Hea lugeja! Osale fotokonkursil «Minu ilus ema»! Kuveidi lapsed õpivad eestlase abil inimest tundma (3) Kas lapsi huvitab veel kunst? Filmiarvustus «Uju või upu»: keskeakriis on kukepea Volbrivorstid. Miks mitte peediga Öised seiklused raudsel rindel Tsikli sõiduproov. Honda CMX500 Rebel: tagasi sadulasse Totaalne pimendamine elutoas VIDEO. Saage tuttavaks: särav uus moetalent lõikas lapsena kardinad lõhki ja tegi endale tualette (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Filmiarvustus «Uju või upu»: keskeakriis on kukepea

3 min lugemist
Prantsuse kujundujumise meeskond täies ilus. FOTO: tootja

Ilmselt mäletab publik filmi «Amelie», mis tegi Audrey Tautoust superstaari. Ent kas keegi mäletab ka Ninod, seda poissi, kes kaotas oma pildialbumi ja leidis Amelie? Uljalt väljendudes võiks öelda, et «Uju või upu» räägib Ninost 20 aastat hiljem. Vähemalt pannakse filmi alguses lugu vaataja jaoks perspektiivi «Amelie» algusega üsna sarnaselt.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Keskealise inimese elu ongi õudne. Tööle ja koju, tööle ja koju. Nii iga jumala päev. Ühed ja samad inimesed ümberringi. Ühed ja samad mugavalt lahendamatuks haudunud probleemid iga päev. Ise muutud aina inetumaks, paksemaks ja lootusetumaks. Naistel on vähemalt sotsiaalne surve näha välja võimalikult ilus. Meestel aga, kui kohustusi poleks, poleks üldse põhjust hommikul voodist välja tulla. Jõle. Umbes sellises kohas on oma eluga kõik filmi kaheksa meest. Nad satuvad kokku ühises kujundujumise trennis. Just siis, kui vaataja hakkab rahutult kella vaatama, sest 45 minutit kestev mitmehäälne vingumine maailma mõttetusest ja elu raskusest läheb tüütuks, otsustab filmiseltskond osaleda rahvusvahelisel meeste kujundujumise võistlusel. Algab palavikuline ettevalmistus, mille käigus lahendatakse ära ka hulk muresid (või õpitakse nendega elama).

Seda filmi reklaamitakse kui komöödiat. Treilerit vaadates meenus mulle brittide «Püksid maha» («The Full Monty» 1997) – tähelepanuväärselt naljakas film. Ent üks skandinavistikasõber arvas, et tegemist on rootslaste filmi «Mehed ujumistrikoodes» («Allt Flyter» 2011) uusversiooniga. Ma pole rootslaste filmi näinud, kuid võrreldes brittide omaga ei ütleks ma, et «Uju või upu» on komöödia. Kes vähegi suudab inimest tema silmadest lugeda, ei saa filmi esimeses pooles naerda ka siis, kui tekst on naljakas.

«Uju või upu» on õrn film. Õrn inimese vastu, kes ongi läbinisti habras: tema keha on karvutu, küüned nürid ja hing paljas. Isegi ainult teise omasuguse pilk võib teda vigastada. Poeetiline kaameratöö kasutab lihtsakoelisi sümboleid ning jättes filmi küll meelelahutuslikku žanrisse, rõhutab kaasahaaravalt inimese tühjust, unistuste kaduvust ning eneseületamise ja uue õppimise joovastavat rõõmu. Lihtsamalt öeldes: selles filmis ei sure keegi, kuid ikkagi läks mul kaks korda taskurätti tarvis.

Film olevat möödunud aastal olnud Prantsusmaal publikumenu edetabelis viies. Selle üle ei maksa imestada, sest kogu tuumik koosneb sealse kino staaridest. Mitmed neist on nägupidi tuttavad meiegi publikule, eriti neile, kes vahelduseks Hollywoodile püüavad põhimõtte pärast ära vaadata kõik Kesk-Euroopa filmid, mis Eestisse jõuavad.

26.04.2019 29.04.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto