Sisukord
Heureka
Postimees
27.04.2019
Eesti Narkoärikad kasutasid uimasti peitmiseks tänavale pargitud autosid TalTechi nimesõjas põrkuvad tippteadlased ja -advokaadid (8) Dementsus võtab mälu, kuid emotsioonid jäävad (1) Majandus Vanas tehasehoones valmivad odavad tipptoidud (1) Rahva käes on tuhandeid ohtlikke signaalrakette Välismaa Macron nõuab vastutastuks maksukärbetele protestijate taltumist (1) Baltlased peavad hakkama Läänemere kaitset tõsiselt võtma (2) Arvamus Juhtkiri: merevägi pole naljaasi (2) Eili Arula: miks tartlased sabatavad? Kõige ameerikalikumad ettevõtjad (7) Mees teab, mis mees teeb (13) Poolsada elamata elu (1) Üleöö töötu meistertreener Katedraal ja kunstiajalugu Nibu, mis raputas ja muutis maailma Nädala plaat. Anderson .Paak virgutab keha ja vaimu talveunest ärkama Nädala plaat. Kas Lõuna-Korea poistebänd on uus The Beatles? Kultuur Katedraal ja kunstiajalugu Nibu, mis raputas ja muutis maailma Nädala plaat. Anderson .Paak virgutab keha ja vaimu talveunest ärkama Nädala plaat. Kas Lõuna-Korea poistebänd on uus The Beatles? Kodu Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) AK Enn Tõugu: arstide tehisintellekt Katedraal ja kunstiajalugu Nibu, mis raputas ja muutis maailma Nädala plaat. Anderson .Paak virgutab keha ja vaimu talveunest ärkama Juurikas: Kunstnike liidu aastanäituse avamine Nädala plaat. Kas Lõuna-Korea poistebänd on uus The Beatles? Anton Irv – Vabadussõja kartmatu väepealik Arter Ott Kaukver, hinnatuim eestlane Räniorus: Silicon Valley annab tunde, nagu elaksin arteril Tahaks teada: kas suvi lubab Eestis riidest lahti koorida? (4) Perearst Karmen Joller: iga seletamatu valu põhjuseid ei ole vaja otsida (6) Hea lugeja! Osale fotokonkursil «Minu ilus ema»! Kuveidi lapsed õpivad eestlase abil inimest tundma (3) Kas lapsi huvitab veel kunst? Filmiarvustus «Uju või upu»: keskeakriis on kukepea Volbrivorstid. Miks mitte peediga Öised seiklused raudsel rindel Tsikli sõiduproov. Honda CMX500 Rebel: tagasi sadulasse Totaalne pimendamine elutoas VIDEO. Saage tuttavaks: särav uus moetalent lõikas lapsena kardinad lõhki ja tegi endale tualette (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Enn Tõugu: arstide tehisintellekt

3 min lugemist
Prantsuse firma Robopec leiutatud empaatiarobot Reeti FOTO: Robopec

Ärgu lugeja arvaku, et räägin siin tehisintellektist kui arstide intellekti lisast, seda hoopiski mitte. Kuid tehisintellekt lubab arstidel loodetavasti suurel määral tõhustada arvutikasutust, mis kipub praegu hoopis suhtlemist patsientidega kahjustama.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Äsja ilmus tuntud arstiteadlase ja Scrippsi Researchi uurimiskeskuse ühe direktori Eric Topoli raamat „Süvameditsiin: kuidas tehisintellekt võib teha tervishoiu uuesti inimlikuks“.1 Raamat räägib sellest, kuidas saab tehisintellekti kasutada arstiabi tõhustamiseks. Peagi tulid ka kiitvad kommentaarid. Ajakirjas Nature ilmus kirjutis2, kus märgiti eelkõige seda, et tehisintellekt võimaldab saada üle arstiabi muutumisest madala taseme teenusepakkumiseks, mida põhjustab peamiselt arstide praegune ajapuudus ja arvutite kasutamise ebamugavus. Raamatu sisu lühidalt kokku võttes võib öelda, et arvutite targem kasutamine, sealhulgas tehisintellekti kasutamine ja uute intelligentsete algoritmide loomine, peaks tulevikus lubama jätta kõik arstide rutiinsed toimingud arvuti hooleks ja teha arstide töö mugavamaks ja loominguliseks.

Tasub märkida, et esimesed katsed tehisintellekti rakendamiseks meditsiinis tehti juba ammu. 1970. aastatel valmistati Stanfordi ülikoolis peamiselt Edward Feigenbaumi ja Bruce Buchannani poolt ekspertsüsteem MYCIN, mis pidi aitama keerukatel juhtudel diagnoosida bakteriaalset nakkust ja soovitama sobivat ravi, sealhulgas meningiidi vastu. Selle ekspertsüsteemi võimekus ületas keskmise arsti oma, kuid laialt MYCIN siiski ei levinud. Aeg ei olnud selleks ilmselt veel küps. Kuigi nimetatud kahe arvutiteadlase tööd, eelkõige projekt DENDRAL3, mille järglasena ka MYCIN tehti, avaldasid suurt mõju ekspertsüsteemide levikule 1980. aastatel. Sellele järgnes ekspertsüsteemide buum, tehisintellekti mulli lõhkemine 80ndate lõpus ja paarkümmend aastat vaikust sellel alal. Tänapäeval on tehisintellekti võimaluste suhtes tekkinud uued suured lootused. Selleks on ka alust, sest arvutid on vahepeal võimsamaks saanud ning on leiutatud hulgaliselt uusi intelligentseid algoritme.

26.04.2019 29.04.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto