Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
27.04.2019
Eesti Narkoärikad kasutasid uimasti peitmiseks tänavale pargitud autosid TalTechi nimesõjas põrkuvad tippteadlased ja -advokaadid (8) Dementsus võtab mälu, kuid emotsioonid jäävad (1) Majandus Vanas tehasehoones valmivad odavad tipptoidud (1) Rahva käes on tuhandeid ohtlikke signaalrakette Välismaa Macron nõuab vastutastuks maksukärbetele protestijate taltumist (1) Baltlased peavad hakkama Läänemere kaitset tõsiselt võtma (2) Arvamus Juhtkiri: merevägi pole naljaasi (2) Eili Arula: miks tartlased sabatavad? Kõige ameerikalikumad ettevõtjad (7) Mees teab, mis mees teeb (13) Poolsada elamata elu (1) Üleöö töötu meistertreener Katedraal ja kunstiajalugu Nibu, mis raputas ja muutis maailma Nädala plaat. Anderson .Paak virgutab keha ja vaimu talveunest ärkama Nädala plaat. Kas Lõuna-Korea poistebänd on uus The Beatles? Kultuur Katedraal ja kunstiajalugu Nibu, mis raputas ja muutis maailma Nädala plaat. Anderson .Paak virgutab keha ja vaimu talveunest ärkama Nädala plaat. Kas Lõuna-Korea poistebänd on uus The Beatles? Kodu Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) AK Enn Tõugu: arstide tehisintellekt Katedraal ja kunstiajalugu Nibu, mis raputas ja muutis maailma Nädala plaat. Anderson .Paak virgutab keha ja vaimu talveunest ärkama Juurikas: Kunstnike liidu aastanäituse avamine Nädala plaat. Kas Lõuna-Korea poistebänd on uus The Beatles? Anton Irv – Vabadussõja kartmatu väepealik Arter Ott Kaukver, hinnatuim eestlane Räniorus: Silicon Valley annab tunde, nagu elaksin arteril Tahaks teada: kas suvi lubab Eestis riidest lahti koorida? (4) Perearst Karmen Joller: iga seletamatu valu põhjuseid ei ole vaja otsida (6) Hea lugeja! Osale fotokonkursil «Minu ilus ema»! Kuveidi lapsed õpivad eestlase abil inimest tundma (3) Kas lapsi huvitab veel kunst? Filmiarvustus «Uju või upu»: keskeakriis on kukepea Volbrivorstid. Miks mitte peediga Öised seiklused raudsel rindel Tsikli sõiduproov. Honda CMX500 Rebel: tagasi sadulasse Totaalne pimendamine elutoas VIDEO. Saage tuttavaks: särav uus moetalent lõikas lapsena kardinad lõhki ja tegi endale tualette (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: merevägi pole naljaasi

2 min lugemist
Mere kutsel - mere kaitsel! FOTO: Toomas Huik/Postimees

Lugege tänasest lehest kindlasti intervjuud Saksa eruviitseadmiral Heinrich Langega. Postimehe küsimustele vastates teeb ta ka tsivilistile arusaadavaks mereohud nii Läänemere kui Põhja-Atlandi vaates, mereväe mõtte ning selle, mis suunas Läänemere-äärsed NATO riigid peaksid pingutama.

Admiral Lange on üks Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse värske mereväge puudutava raporti autoritest. Sõnumid, mida raport väljendab sellistele dokumentidele omaste keerukamat sorti lausetega, ütleb admiral intervjuus selgema sõnaga välja.

Raport jagab NATO liitlaste merevägede tegevused justkui sibulakihtideks. Suurte jõudude ülesanne on hoida vabana Atlandi ühendusteed Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel. Kogu Läänemere asjus vaadatakse otsa Saksamaale ja teistele meie mere äärsetele suurematele liitlastele. Öeldakse aga ka välja, et Eesti ja teiste väiksemate riikide osa peab kasvama ja muutuma.

Esmalt on muidugi vaja teadmist selle kohta, mis merel ja muuhulgas vee all üldse toimub. Teisiti öeldes on vaja masinaid ja mehi, kes merel sõidavad, toimuvat jälgivad ning ohtudele vastamist harjutavad.

Admirali kirjeldustes on palju huvitavat ja kujundlikku ning ta osutab sellele, et oma merd tuleb tunda: «Läänemeri on väga tiheda liiklusega kitsas ruum. Maismaakonfliktidega paralleele tuues on võrreldav analoogia linnasõda. Pidevalt tuleb olla valvel – alates enda turvalisusest navigeerimisel ja lõpetades väliste ohtudega.»

Eesti järgneva kümnendi riigikaitse arengukava võetakse vastu tuleval aastal ning Postimehele praegu teadaolevalt on merevägi selles üks kesksetest küsimustest. Veeteede ja sadamate kaitsmise vajadus on ilmselge. Lisanduvad muidugi küsimused, kas me üldse teame, mis meie merel toimub, ning edasi see, mismoodi ohtude realiseerumisel ise ning koos liitlastega tegutsema hakatakse.

Esmalt on muidugi vaja teadmist selle kohta, mis merel ja muuhulgas vee all üldse toimub. On vaja masinaid ja mehi, kes merel sõidavad.

2

Lisaks globaalsele ja kogu Läänemerd puudutavale vaatele tasub Eesti avalikkusel kindlasti märgata nn hübriidohu stsenaariume, millest mõnda on puudutatud ka admirali intervjuus.

Meri ja meresõiduvabadus on tõsised asjad. Isegi kui me sellele kogu aeg ei mõtle, on ilmselge, et absoluutselt meie kõigi igapäevane heaolu sõltub nii globaalsest meresõiduvabadusest kui sellest, et meie oma sadamad ja mereteed on kaitstud.

Teisalt on merevõimekuste edendamine rahaliselt väga kallis, tehniliselt keerukas ja aeganõudev ka kogemuste omandamise mõttes. Meremasinaid ostetakse pikaks ajaks, need peavad vastama ülesandele ja olema kõige kohasemad Eesti vetes ning rannikul tegutsemiseks.

Mis kokkuvõttes tähendabki seda, et iga ost ja tegevus vajab põhjalikku kaalumist, mille jaoks midagi tehakse, kuidas need tegevused täiendavad liitlaste ja Eesti enda teiste väeliikide võimeid jne.

Detailsete riigikaitseliste valikute tegemine ning loomulikult ka kaitseeelarve planeerimine on mõistagi tõsine professionaalne tegevus. Ühiskond üldisemalt peab aga mõistma seda, mille jaoks riigikaitses midagi tehakse, mis on kulutuste mõte, ning olema informeeritud sellest, kas need on optimaalsed ja ohtudele vastavad.

Mereteed ühendavad nii kaupmehi kui liitlasi. Ühendavad rahvaid, nende kultuure ja majandust. Nende ühenduste läbilõikamine on alati ahvatlev vastastele ja nende vabana hoidmine on üksiti kogu vabaduse kaitsmine. Praegune küsimus on, mida täpsemalt selleks teha tuleb.

Seotud lood
26.04.2019 29.04.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto