Sisukord
Juhtkiri
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (1) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (24) Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (11) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (3) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (3) Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (15) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (3) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (15) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (4) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: merevägi pole naljaasi

2 min lugemist
Mere kutsel - mere kaitsel! FOTO: Toomas Huik/Postimees

Lugege tänasest lehest kindlasti intervjuud Saksa eruviitseadmiral Heinrich Langega. Postimehe küsimustele vastates teeb ta ka tsivilistile arusaadavaks mereohud nii Läänemere kui Põhja-Atlandi vaates, mereväe mõtte ning selle, mis suunas Läänemere-äärsed NATO riigid peaksid pingutama.

Admiral Lange on üks Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse värske mereväge puudutava raporti autoritest. Sõnumid, mida raport väljendab sellistele dokumentidele omaste keerukamat sorti lausetega, ütleb admiral intervjuus selgema sõnaga välja.

Raport jagab NATO liitlaste merevägede tegevused justkui sibulakihtideks. Suurte jõudude ülesanne on hoida vabana Atlandi ühendusteed Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel. Kogu Läänemere asjus vaadatakse otsa Saksamaale ja teistele meie mere äärsetele suurematele liitlastele. Öeldakse aga ka välja, et Eesti ja teiste väiksemate riikide osa peab kasvama ja muutuma.

Esmalt on muidugi vaja teadmist selle kohta, mis merel ja muuhulgas vee all üldse toimub. Teisiti öeldes on vaja masinaid ja mehi, kes merel sõidavad, toimuvat jälgivad ning ohtudele vastamist harjutavad.

Admirali kirjeldustes on palju huvitavat ja kujundlikku ning ta osutab sellele, et oma merd tuleb tunda: «Läänemeri on väga tiheda liiklusega kitsas ruum. Maismaakonfliktidega paralleele tuues on võrreldav analoogia linnasõda. Pidevalt tuleb olla valvel – alates enda turvalisusest navigeerimisel ja lõpetades väliste ohtudega.»

Eesti järgneva kümnendi riigikaitse arengukava võetakse vastu tuleval aastal ning Postimehele praegu teadaolevalt on merevägi selles üks kesksetest küsimustest. Veeteede ja sadamate kaitsmise vajadus on ilmselge. Lisanduvad muidugi küsimused, kas me üldse teame, mis meie merel toimub, ning edasi see, mismoodi ohtude realiseerumisel ise ning koos liitlastega tegutsema hakatakse.

Esmalt on muidugi vaja teadmist selle kohta, mis merel ja muuhulgas vee all üldse toimub. On vaja masinaid ja mehi, kes merel sõidavad.

Lisaks globaalsele ja kogu Läänemerd puudutavale vaatele tasub Eesti avalikkusel kindlasti märgata nn hübriidohu stsenaariume, millest mõnda on puudutatud ka admirali intervjuus.

Meri ja meresõiduvabadus on tõsised asjad. Isegi kui me sellele kogu aeg ei mõtle, on ilmselge, et absoluutselt meie kõigi igapäevane heaolu sõltub nii globaalsest meresõiduvabadusest kui sellest, et meie oma sadamad ja mereteed on kaitstud.

Teisalt on merevõimekuste edendamine rahaliselt väga kallis, tehniliselt keerukas ja aeganõudev ka kogemuste omandamise mõttes. Meremasinaid ostetakse pikaks ajaks, need peavad vastama ülesandele ja olema kõige kohasemad Eesti vetes ning rannikul tegutsemiseks.

Mis kokkuvõttes tähendabki seda, et iga ost ja tegevus vajab põhjalikku kaalumist, mille jaoks midagi tehakse, kuidas need tegevused täiendavad liitlaste ja Eesti enda teiste väeliikide võimeid jne.

Detailsete riigikaitseliste valikute tegemine ning loomulikult ka kaitseeelarve planeerimine on mõistagi tõsine professionaalne tegevus. Ühiskond üldisemalt peab aga mõistma seda, mille jaoks riigikaitses midagi tehakse, mis on kulutuste mõte, ning olema informeeritud sellest, kas need on optimaalsed ja ohtudele vastavad.

Mereteed ühendavad nii kaupmehi kui liitlasi. Ühendavad rahvaid, nende kultuure ja majandust. Nende ühenduste läbilõikamine on alati ahvatlev vastastele ja nende vabana hoidmine on üksiti kogu vabaduse kaitsmine. Praegune küsimus on, mida täpsemalt selleks teha tuleb.

Seotud lood
21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto