15 aastat Euroopa Liidus: palk kasvas kolm korda, hinnad palju vähem

Eesti esimesel päeval Euroopa Liidus kutsus reklaam pooleteise kuu pärast toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele. FOTO: Peeter Langovits

Ehkki referendumil hääletas Eesti rahvas 2004. aasta kevadel kindlalt Euroopa Liiduga ühinemise poolt, levis ka palju kõhklusi ja kahtlusi. Kõige rohkem peljati kiiret hinnatõusu ning suhkru hinna pärast oldi lausa paanikas. Inimesed ostsid suurte kottide viisi suhkrut kokku ja osa ettevõtjaid-spekulante eesotsas kommivabrikant Oliver Kruudaga soetasid liigse laovaru, mille tõttu pidi riik Euroopa Liidule lõpuks trahvi maksma.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Vahetult pärast euroliitu astumist läkski nii, nagu oli kardetud. Statistikaameti andmetel kerkis nn suhkruhinnaindeks 2004. aasta mais ühe kuuga 2,3 korda. Samas olid poed juba aasta algusest üle ujutatud odava suhkruga, mistõttu ei kergitanud selle hinda mitte Euroopa Liiduga liitumine, vaid see, et enne liitumist oli suhkru hind langenud.

Konjunktuuriinstituudi andmetel on suhkru hind praegu toonasega võrreldes kerkinud 70 protsenti, mis on samas suurusjärgus üleüldise hinnatõusuga. Kui 2004. aasta märtsis maksis suhkrukilo 38 senti, siis selle aasta märtsis oli kilohind keskmiselt 83 senti.

Ehkki suhkrupaanikale järgnenud aastad tõid ootamatuid ja üsna raskeid tagasilööke – üleilmse finantskriisi ja Euroopa võlakriisi –, võib öelda, et majanduslikus mõttes – aga mitte ainult – on liitumine Euroopa Liiduga olnud Eestile suur eduprojekt. Rahvas on selle 15 aasta jooksul saanud märksa jõukamaks ja palgad kasvanud mitu korda. Hinnatõus on selle kõrval olnud väike.

29.04.2019 01.05.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto