Sisukord
Arvamus
Tänane leht
28.09.2020
Pretsedenditu praktika õigusloomes Eesti Võru linna kahe suurema kooli direktorid nakatusid koroonaviirusega Riik küsib õppuritelt endiselt krooniaja intressi Eesti lühiuudised Eesti suurim puitmaja läheb oksjonile Isamaa uus rakuke valis juhatuse Ossipenko pääses Repinski abiga taas pumba juurde Majandus Vana kooli ettevõtjatel on Kunda tsemenditehasega salaplaan Majanduse lühiuudised ELi riigid hüvitavad ravimifirmale koroonavaktsiini võimalike kõrvalmõjude kulu Peugeot ja Fiat püüavad veenda ELi konkurentsiametnikke Välismaa Eestlased jäid maailma karmimate koroonapiirangute lõksu Mägi-Karabahhis puhkesid lahingud Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri ⟩ Jälle see tuumajaam (1) Toomas Kask: vihakõne – kas Eesti seadustest ei piisa? Hallar Meybaum: Ida-Virumaa rohepööre Tiit Terik: jõuka pealinna vajadused Joel Kukemelk: kui pensionist enam ei piisa… Kai Rimmel: roheline tuli riiklikule investeerimispangale! Liis Lipre-Järma: iga toetusavaldus loeb Olev Remsu: antiigist pärit euroopalikud väärtused peavad jääma (1) HARIDUS JA TEADUS ⟩ Taneli Kylätasku: koroonaviirus tõi meid T-ristmikule HARIDUS JA TEADUS ⟩ Tiiu Kuurme: apokalüpsise vältimisest HARIDUS JA TEADUS ⟩ Mihkel Kunnus: laste ette valmistamine tuleviku puudumiseks Kultuur Veiko Õunpuul on tänavakakleja karisma Krimiromaani kvaliteedinäitajaks on lugejale antud valevihjete veenvus Armastus keskööpäikese viimaste kiirte all Sport Kanepi tõestas taas oma väärtust, Kontaveiti tabas õnnetu saatus Venemaal raskustesse sattunud Jüri Vipsi tulevik on lahtine Bottas võitis kokkumänguhõngulise Venemaa GP Kalev/Cramo alustas Ühisliiga hooaega «ilusa kaotusega» Eva-Lotta Kiibus sai Saksamaal esimese suure võidu Spordi lühiuudised Tartu Asfalditehaste hais ajas elanikud öökima ja kassid oksendama (1) Ain Raal ja Daisy Volmer: keegi pole veel tänanud apteekreid. Aeg on püstitada ausammas Vambola Paavo: Tartu liikluse umbsõlmed ootavad kiiret lahtiharutamist Põneva ajalooga majas tuli põranda alt välja revolver Eesti suurim puitmaja läheb oksjonile (1) Tartu lühiuudised Pool EMO parklast läheb lastehaigla ehituse tõttu tänasest kinni Välistudengid maadlevad reisipiirangute ja e-õppega Elleri muusikakool saab naabriks kaks väikest kortermaja Tammeka naiskonna kapten astus jalgpallikarjääris suure sammu edasi Sulgpallur Kati-Kreet Marran aitas Prantsusmaa klubi võidule Meelelahutus Koomiks Sudoku

Dagmar Lamp: hinge kinni hoides

2 min lugemist
Vägivald. Fotolavastus. FOTO: Kristjan Teedema

Inimene, kes on elanud vägivalla kütkeis ja kodus, kus tuleb isegi hingetõmbeid ja ohkeid kaaluda, kuna iga vale liigutus või silmavaade võib saada saatuslikuks, igatseb üle kõige rahu.

Ta igatseb rahu isegi siis, kui ta täpselt enam ei mäleta, mis rahu on. Ta igatseb rahu eriti valusalt neil hetkedel, kui kisa, lärm ja hoobid ei näi vaibuvat. Ta igatseb rahu ka siis, kui see on ajutiselt saabunud – kui ta võib iseendale rahustuseks öelda: «Noh, vaherahu.» Ja südame salasopis loodab ta, et just see kord on see võlukord, kui vaherahu jääb püsima.

Et just nüüd on see kord, kui saabub taas õnn, kui saabub taas tasakaal, kui ükskord saab tagasi pöörduda tavalise elu juurde. Kui ei pea enam iga krõpsatust kartma, kui ei pea enam muretsema, kas toit on õigel ajal valmis, kui ei pea enam hulluma, nähes neid tuttavaid märke, et asi läheb kohe käest.

Ta hoiab hinge kinni lootuses, et see rahu ei ole mitte ainult vahepealne, vaid igavene. See kõik on ju juba nii kaua kestnud, kas ükskord ei võiks see läbi saada? See peab ju läbi saama, see peab ju lõppema, veenab ta ennast.

Ma ei ütle, et me elame vägivaldses ühiskonnas, saati siis vägivaldses riigis. Aga ma tunnetan, et järjekordse närvidel ja õiglustundel mängiva plahvatuse ootuses hoiavad paljud meist hinge kinni.

2

Esimesed tunnid pärast plahvatuse järelvõngete vaibumist on need kõige helgemad. Selleks korraks on õhk puhtaks löödud, ütleb ta endale. Selleks korraks on kõik. Ehk ta isegi teab, et sellele järgneb midagi eriti mõnusat ja head – hetk, mil vägivallatseja on jälle «vana hea tema ise». Mil ta tõestab taas oma vankumatut armastust, mil temagi vannub, et sel korral rahu püsib.

Ta hoiab hinge kinni ja ootab... Ta ootab, et seda järgmist enam ei tuleks. Sest juba nii palju lööke on sadanud, kusagil peab olema piir!

Neil päevil on mul sageli tunne, et mitte ainult mina, vaid me kõik kogu Eestimaal, hoolimata oma meelsusest ja vaadetest, hoiame hinge kinni. Me hoiame hinge kinni, oodates, et äkki nüüd sel korral tuleb vaherahu. Et see vaherahu muutub aegamisi rahuks ja millekski ilusaks; millekski, mille puhtusesse me kõik tahame uskuda. Pidevas sõjaolukorras – olgu selleks sõda poliitmaastikul, ühiskonnas, (sotsiaal)meedias või koduseinte vahel – elamine on meeletult kurnav, hoiab öösiti üleval ja kulutab meie hinge.

Ma ei ütle, et me elame vägivaldses ühiskonnas, saati siis vägivaldses riigis. Aga ma tunnetan, et järjekordse närvidel ja õiglustundel mängiva plahvatuse ootuses hoiavad paljud meist hinge kinni.

Oodates, et saabuks vaherahu. Ehk lõpuks ka rahu.

Seotud lood
26.09.2020 28.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto