Sisukord
Eesti
Postimees
04.05.2019
Eesti Uuring ei näita erakondade varjatud rahastamist Purunenud kabast polnud paberites jälge (11) Kohus: kaba murdumine relvatestil oli lubatav (5) Erihooldekodude laialikolimine põrkub vastuseisudele (11) Vaene sõidab auto, rikas rongiga (19) Majandus Investor Mari: rahasadu ja kevadpuhastus Veeohutuskampaania keskendub eakatele Välismaa HIVi ja C-hepatiiti nakatatud britid otsivad õiglust AJA PEEGEL: Homo europaeus – müüt või tegelikkus? (2) Ogoni hõim unistab joogiveest, mis ei lõhnaks nafta järele (3) Arvamus Juhtkiri: hooldekodust teiste sekka (5) Anna Põld: «emotsionaalselt ülesköetud naine» (79) Kuidas müüa Eestit? Halva mängu juurde ei pea head nägu tegema (184) Visa võitleja (2) Miljarditehas 2.0 (8) Väike vihale aetud maag Nädala plaat. Maria Faust tõmbab hinge Pealpool pilvi paistab alati päike Kultuur Kuidas müüa Eestit? Kirg, muusika ja pühendumine: 70 aastat esimesest džässifestivalist Eestis (1) Nädala plaat. Maria Faust tõmbab hinge Pealpool pilvi paistab alati päike Tallinn Vaene sõidab auto, rikas rongiga (19) Kodu Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) AK Kuidas müüa Eestit? Tšornobõl: et inimesed jumala eest teada ei saaks Peeter Langovitsi tagasivaade: poliitilised talgud Tallinn 800: nunnade kapsaaeda kaotatud pühadus? Vikerkaar loeb. Me vajame uusi Madis Kõivu lugemisi (1) Ühiskonna- ja moraalikriitikat 200 aasta tagant Romantismi kompendium Nädala plaat. Maria Faust tõmbab hinge Pealpool pilvi paistab alati päike Juurikas. Jüri Ratas ja kommete kool (3) Arter Arteri suur lugu. Victor Crone: Armastuskirjade assistenti mul veel ei ole (5) Vaadake, millised loomad lähevad vapralt sõtta Justin Petrone: aus kirjanik võidab alati (1) Ameerika luksuskaup on kõrgharidus (2) Minu pirakas Nepali pulm (2) VIDEO: Kuidas teha ise šokolaadikomme? Filmiarvustus «Vaat kus paar». Teraapiafilm meestele, kes tunnevad, et neist ei piisa… Köögirõõmu rohurohelisest: küpseta mahlakat naadi-porgandipirukat Pullerits proovib järele: kui raske on rada, mida peab elus korra sõitma iga tõeline rattur? (1) Sõiduproov. Toyota Camry: 15 aastat hiljem ja Avensise asemel Elektritõuks on megasuur fun! (5) Eesti mehed on rääkinud! Kõrge konts ja punane suu polegi enam seksikad! (4) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vaadake, millised loomad lähevad vapralt sõtta

6 min lugemist
Vene sõdurid koos koeraga osalemas Süüria linna Aleppo puhastamises miinidest. FOTO: TASS

Selle nädala algul ilmunud uudis, et Vene merevägi koolitab valgevaalu ja teisi mereimetajaid militaarsetel eesmärkidel, võib tunduda üllatav, koguni jahmatav. Kummatigi pole selles, mida venelased teevad, midagi ennenägematut.

Tellijale Tellijale

Hambaarst tegeleb rohkem plommide kui pommidega. Ometi tärkas just Ameerika hambatohtril Lytle S. Adamsil pärast jaapanlaste lennuväe üllatusrünnakut Pearl Harborile, USA suurele mereväebaasile Hawaiil, ootamatu mõte, kuidas hävitava kallaletungi eest kätte maksta. Ja kuna Adams tundis juhtumisi president Franklin D. Roosevelti abikaasat Eleanor Roosevelti, pääses ta oma kentsaka ideega kõige kõrgemate võimukandjate jutule.

Pearl Harbori ründamise päeval viibis Adams puhkusel New Mexico osariigis, kus ta käis Carlsbadi koobastes. Koobastes elas siis ja elab tänini meeletul hulgal eri liiki nahkhiiri. Seal hakkaski Adamsil idanema plaan: kui äkki kasutaks neid jaapanlaste vastu süütepommide kandjana?

Idee tuum seisnes selles, et jaapanlaste majad olid ehitatud kergesti süttivatest materjalidest, nagu puit ja bambus. Adamsi nägemuses tuli tuhanded nahkhiired, väiksed süütepommid seljas, toimetada lennukiga linna kohale ja lasta nad seal lahti, misjärel nad leiavad endale koha hoonete katuste all ning seejärel käivitab kellamehhanism väiksed pommid, mis tekitavad suurel alal korraga sadu tulekahjusid.

Kuigi idee võib esmapilgul tunduda ulme vallast, jõudis see Washingtonist Valgest Majast noore zooloogi, nahkhiiri uurinud Donald Griffinini, kes leidis, et mõttel on jumet. Nahkhiiri leidus üle Ameerika miljonite kaupa, nad jaksavad kanda kuni kahekordset oma keha raskust, oskavad isegi pimedas leida elamiseks varjulise paiga ning veedavad osa elust talveunes, mis tähendab, et neid ei pea pika lennureisi ajal Jaapani kohale toitma. Ameerika sõjavägi käivitas nahkhiirepommide väljatöötamiseks programmi Project X-Ray.

Juba poolteist aastat pärast Adamsi ettepanekut tegi sõjavägi nahkhiirepommidega esimesed katsetused. Need osutusid edukaks. Koguni nii edukaks, et juhuslikult lahti pääsenud süütepommiga nahkhiired, brasiilia kurdmokad, kes leidsid uue elukoha Carlsbadi sõjaväelennuväljal kütusemahuti all, tekitasid seal plahvatades suure tulekahju.

Pärast kahe miljoni dollari kulutamist (nüüdses vääringus ligi 20 miljonit dollarit) nahkhiirepommi väljatöötamiseks tõmbas sõjavägi Project X-Rayle 1944. aasta suvel siiski kriipsu, sest lahinguvalmis võis see saada heal juhul alles aasta pärast. USA keskendus maailmasõja kiiremat lõppu tõotava tuumapommi loomisele.

Arvestades ameeriklaste eelmise sajandi keskpaiga katsetusi kasutada nahkhiiri sõjalisel otstarbel, ei pruugigi nädala alguse uudis, et Vene merevägi koolitab valgevaalu ja teisi mereimetajaid militaarsetel eesmärkidel, kuuluda ulme ja utoopia, kuulujuttude ja libasõnumite valda.

03.05.2019 06.05.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto