Sisukord
Eesti
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Vaadake, millised loomad lähevad vapralt sõtta

6 min lugemist
Vene sõdurid koos koeraga osalemas Süüria linna Aleppo puhastamises miinidest. FOTO: TASS

Selle nädala algul ilmunud uudis, et Vene merevägi koolitab valgevaalu ja teisi mereimetajaid militaarsetel eesmärkidel, võib tunduda üllatav, koguni jahmatav. Kummatigi pole selles, mida venelased teevad, midagi ennenägematut.

Tellijale

Hambaarst tegeleb rohkem plommide kui pommidega. Ometi tärkas just Ameerika hambatohtril Lytle S. Adamsil pärast jaapanlaste lennuväe üllatusrünnakut Pearl Harborile, USA suurele mereväebaasile Hawaiil, ootamatu mõte, kuidas hävitava kallaletungi eest kätte maksta. Ja kuna Adams tundis juhtumisi president Franklin D. Roosevelti abikaasat Eleanor Roosevelti, pääses ta oma kentsaka ideega kõige kõrgemate võimukandjate jutule.

Pearl Harbori ründamise päeval viibis Adams puhkusel New Mexico osariigis, kus ta käis Carlsbadi koobastes. Koobastes elas siis ja elab tänini meeletul hulgal eri liiki nahkhiiri. Seal hakkaski Adamsil idanema plaan: kui äkki kasutaks neid jaapanlaste vastu süütepommide kandjana?

Idee tuum seisnes selles, et jaapanlaste majad olid ehitatud kergesti süttivatest materjalidest, nagu puit ja bambus. Adamsi nägemuses tuli tuhanded nahkhiired, väiksed süütepommid seljas, toimetada lennukiga linna kohale ja lasta nad seal lahti, misjärel nad leiavad endale koha hoonete katuste all ning seejärel käivitab kellamehhanism väiksed pommid, mis tekitavad suurel alal korraga sadu tulekahjusid.

Kuigi idee võib esmapilgul tunduda ulme vallast, jõudis see Washingtonist Valgest Majast noore zooloogi, nahkhiiri uurinud Donald Griffinini, kes leidis, et mõttel on jumet. Nahkhiiri leidus üle Ameerika miljonite kaupa, nad jaksavad kanda kuni kahekordset oma keha raskust, oskavad isegi pimedas leida elamiseks varjulise paiga ning veedavad osa elust talveunes, mis tähendab, et neid ei pea pika lennureisi ajal Jaapani kohale toitma. Ameerika sõjavägi käivitas nahkhiirepommide väljatöötamiseks programmi Project X-Ray.

Juba poolteist aastat pärast Adamsi ettepanekut tegi sõjavägi nahkhiirepommidega esimesed katsetused. Need osutusid edukaks. Koguni nii edukaks, et juhuslikult lahti pääsenud süütepommiga nahkhiired, brasiilia kurdmokad, kes leidsid uue elukoha Carlsbadi sõjaväelennuväljal kütusemahuti all, tekitasid seal plahvatades suure tulekahju.

Pärast kahe miljoni dollari kulutamist (nüüdses vääringus ligi 20 miljonit dollarit) nahkhiirepommi väljatöötamiseks tõmbas sõjavägi Project X-Rayle 1944. aasta suvel siiski kriipsu, sest lahinguvalmis võis see saada heal juhul alles aasta pärast. USA keskendus maailmasõja kiiremat lõppu tõotava tuumapommi loomisele.

Arvestades ameeriklaste eelmise sajandi keskpaiga katsetusi kasutada nahkhiiri sõjalisel otstarbel, ei pruugigi nädala alguse uudis, et Vene merevägi koolitab valgevaalu ja teisi mereimetajaid militaarsetel eesmärkidel, kuuluda ulme ja utoopia, kuulujuttude ja libasõnumite valda.

21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto