Sisukord
Arvamus
Postimees
02.04.2020
Ninad koos: ehitustöö iseloom ei võimalda hoida töömehi objektil üksteisest ohutus kauguses (15) Eesti Ärimees ajas annetamiseks välja kasti respiraatoreid (7) Foto ⟩ Eestisse teel olevad kaitse­vahendid pakiti lennukisse Mailis Reps: koolieksamite saatus on veel lahtine Teistmoodi leinaaeg ⟩ Kuidas kriisi ajal kadunukest matta? Kriisi lisaeelarve võib tuua kolme aktsiisi langetamise (7) Mööduja tegutsemine päästis veokijuhi hullemast Kevadekuulutajad olid kohal juba talvel Majandus Põllumehed jäävad hooajalise võõrtööjõuta (10) Aasia kiiret kriisist toibumist ei ennusta Toornaftaturul on tekkinud contango-efekt (3) Välismaa Stoltenberg: sellest ei tohi tulla julgeolekukriis (15) Eestlanna Jordaanias: ülikarmid piirangud tekitavad ärevust Maailm vastab kriisile tarvikute masstootmisega Arvamus Helir-Valdor Seeder: pommiaugust tulevikku vaadates (29) Andreas Kaju: kas pandeemia vastu aitab empaatia või ratsionaalsus? (18) Mart Raudsaar: igaühe panus loeb (8) Juhtkiri: piim on vastutus (2) Krismar Rosin: mentorid viivad kodust eesti keele üle ilma Kultuur Taaniel Raudsepp: kultuuri tugevus on valdkondlikus mitmekesisuses Barack Obama lemmiksari Tühjuse poeesia 1: Rein Raud Sport Koroonaviirusesse haigestunud vutilegend Paolo Maldini tunneb kergendust, et tema vanemad enam ei ela Reis Laulja Triin Lellep sattus Ameerika kõrbes salajase ufo-baasi piirile Maa Elu Atrias kraaditakse väravas kõiki tööletulijaid (1) Nädala mõte: nutikam võidab Kümned tuhanded Eesti tulbid rändavad kompostihunnikusse Türi lillelaada korraldajad tahtsid tänavu väga hea laada teha Inimesed kasutavad aega nutikalt: värvivad, tapeedivad ja vahetavad põrandaid Milliseid viiruseid kannavad meie nahkhiired? Pole uuritud (6) Põllutehnika varuosad ja rehvid võivad viirusest haavatud tarneahelatesse takerduda Ilmajutt: kummitav põuaoht Hommikusöögi vahelejätmine on suur viga (1) Kas rebasekarva tõmbunud elupuid saab veel päästa? Kaua sa seda rabarberikooki sööd ehk kuidas sündis Habaja veinimaja Tartu Talu e-pood töötab nagu jõuluajal Kallaste rahvas nõuab vene õppekeele asemele eesti keelt Piiritulp «Ainult Covid-19 patsientidele». Mis on selle taga? (3) Hooldustöötajate elektriautod hakkavad ära väsima (1) Orientalist Märt Läänemets: bürokraatlik turumajanduslik ülikool ei ole koht, kus tahaksin töötada (11) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: segadus eksitussõnadega

2 min lugemist
Auto tankimine. Pilt on illustratiivne. FOTO: SCANPIX

Sõna «tankima» on olemas ka autode-eelses murdekeeles ja tähendab sootuks muud kui kütusepaagi täitmist, toob Tiina Laansalu üheks eksitussõna näiteks.

Aeg-ajalt viskame nalja eesti ja soome keele sarnaste sõnade väga erinevate tähenduste üle, olgu selleks näiteks mage (soome makea tähendab ’magus’), edel (sm etelä ’lõuna’), hallitus (sm hallitus ’valitsus’) või sulane (sm sulhanen ’peigmees’).Neid on kutsutud eksitussõnadeks.

Samasugust tähenduslikku üllatust ja ka huumorit võivad pakkuda meie oma eesti keele murdesõnad. Näiteks teame ju kõik, mida tähendavad menuk, nõustama, näidis ja tankima. Või kas ikka teame?

Menuk on tänapäeval mingi menukas toode, kas siis paljumüüdud raamat või heliplaat, teisisõnu bestseller. See on keeleuuendusaegne uudissõna, moodustatud sõnale menu tuletusliite -k lisamise teel. Rannikumurdes on sõna menuk kasutatud aga juba ammu ja selle tähenduseks on olnud ’minek’. Näitelause Lüganuselt: Kahel kolmel kõrral õlen õld juo mättä menokis (’kahel-kolmel korral olen olnud juba mättasse minekul (suremas)’) ja Vaivarast: Menoki pääl sain täda käde (’mineku peal sain ta kätte’).

Nõustama tähendab kirjakeeles ’(omal alal) nõu andma’. Ka see sõna on uus, moodustatud sõnale nõu verbituletusliite -sta- lisamisega. Koeru ja Lihula murrakus on sõna nõustama tähendanud aga ’hankima, muretsema’, olles samatähenduslik sõnaga nõutama. Näitelause Koerust: Tahtis omale uut riiet nõustada (’tahtis omale uut rõivast hankida’). Nõnda võiks lääne-eestlased naljaga pooleks kutsuda hangete ja hankimisega tegelevaid isikuid ka nõustajateks.

Sõna näidis on samuti väga igapäevane, tähendades mingit laadi näidet, eeskuju. See on eesti keeles suhteliselt uus tuletis ja murdekeeles seetõttu niisuguses tähenduses ei esine. Saaremaal on kasutatud aga sõna näidis (kolmandas vältes), mis on tähendanud hoopiski viirastust. Näitelause Ansekülast: Tee, mes näidist see näind oli, et söuke valu taga oli (‚tea, mis viirastust see näinud oli, et tal selline kiirus taga oli’) ja Kihelkonnalt: Käis meitelt läbi kut näidis (’käis meilt läbi kui viirastus’).

Autostunud maailma igapäevasõna tankima on laensõna, millele Sõnaveeb pakub kaht allikat: saksa tanken ja inglise tank ’tankima, paaki panema’, sõnast tank ’paak, suur vedelikumahuti’. Sõna tankima oli olemas ka autode-eelses murdekeeles, aga see tähendas sootuks muud – tampimist ja ka kohapeal tammumist. Tõenäoliselt on tegu häälikuliselt ajendatud ehk onomatopoeetilise sõnaga ning see on registreeritud Muhu ja Karuse kandist. Näitelause Muhust: Ma akka võid tankima (’ma hakkan võid tampima’) ja Karuselt: Tangib peale ühe koha peal, ei saa edetsi (’tammub peale ühe koha peal, ei saa edasi’).

Sõnu ja tähendusi tuleb tunda, sest ütleb ju vanasõnagi: «Sõna vägi om suuremb kui sõavägi.»

Seotud lood
01.04.2020 02.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto