Sisukord
Arvamus
Tänane leht
04.05.2019
Eesti Uuring ei näita erakondade varjatud rahastamist Purunenud kabast polnud paberites jälge (11) Kohus: kaba murdumine relvatestil oli lubatav (5) Erihooldekodude laialikolimine põrkub vastuseisudele (11) Vaene sõidab auto, rikas rongiga (19) Majandus Investor Mari: rahasadu ja kevadpuhastus Veeohutuskampaania keskendub eakatele Välismaa HIVi ja C-hepatiiti nakatatud britid otsivad õiglust AJA PEEGEL: Homo europaeus – müüt või tegelikkus? (2) Ogoni hõim unistab joogiveest, mis ei lõhnaks nafta järele (3) Arvamus Juhtkiri: hooldekodust teiste sekka (5) Anna Põld: «emotsionaalselt ülesköetud naine» (76) Kuidas müüa Eestit? Halva mängu juurde ei pea head nägu tegema (176) Visa võitleja (2) Miljarditehas 2.0 (8) Väike vihale aetud maag Nädala plaat. Maria Faust tõmbab hinge Pealpool pilvi paistab alati päike Kultuur Kuidas müüa Eestit? Kirg, muusika ja pühendumine: 70 aastat esimesest džässifestivalist Eestis (1) Nädala plaat. Maria Faust tõmbab hinge Pealpool pilvi paistab alati päike Tallinn Vaene sõidab auto, rikas rongiga (19) Kodu Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) AK Kuidas müüa Eestit? Tšornobõl: et inimesed jumala eest teada ei saaks Peeter Langovitsi tagasivaade: poliitilised talgud Tallinn 800: nunnade kapsaaeda kaotatud pühadus? Vikerkaar loeb. Me vajame uusi Madis Kõivu lugemisi (1) Ühiskonna- ja moraalikriitikat 200 aasta tagant Romantismi kompendium Nädala plaat. Maria Faust tõmbab hinge Pealpool pilvi paistab alati päike Juurikas. Jüri Ratas ja kommete kool (3) Arter Arteri suur lugu. Victor Crone: Armastuskirjade assistenti mul veel ei ole (5) Vaadake, millised loomad lähevad vapralt sõtta Justin Petrone: aus kirjanik võidab alati (1) Ameerika luksuskaup on kõrgharidus (2) Minu pirakas Nepali pulm (2) VIDEO: Kuidas teha ise šokolaadikomme? Filmiarvustus «Vaat kus paar». Teraapiafilm meestele, kes tunnevad, et neist ei piisa… Köögirõõmu rohurohelisest: küpseta mahlakat naadi-porgandipirukat Pullerits proovib järele: kui raske on rada, mida peab elus korra sõitma iga tõeline rattur? (1) Sõiduproov. Toyota Camry: 15 aastat hiljem ja Avensise asemel Elektritõuks on megasuur fun! (5) Eesti mehed on rääkinud! Kõrge konts ja punane suu polegi enam seksikad! (4) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Justin Petrone: aus kirjanik võidab alati

3 min lugemist
Raamatutest sein Iraagi Kurdistani pealinnas Erbilis toimunud raamatulaadal tänavu aprillis. FOTO: Gailan Haji/Epa

Käes on kevad, ehe, tõeline kevad. Eestlased kipuvad arvama, et kui jäätis juba päikesekiirte käes tilkuma hakkab, siis ongi suvi käes – aga ei, see on siiski alles kevad.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eestlastel on veel üks iseäralik komme: alustada aastaaegu ilma järgi. Kui sajab maha esimene lumi, on «talv», kui saabuvad esimesed soojad päevad, siis «suvi». Ühismeedia kihab ja kiliseb: «Käes on suvi!» Enamikul puudel pole endiselt lehti.

«See ei ole veel suvi,» ütlen neile aina uuesti. «Aprillis ja mais ei ole kunagi mingi suve.» Aga keegi ei võta seda kuulda.

Elu läheb edasi, õhus hõngub kõike, kõik on muutumises. Rongid kihutavad läbi maa, laevad väljuvad sadamaist. Kauguses võib näha lõkkekuma ja suitsusambaid. Mehed ja naised vaatavad uneleva pilguga aknast välja. Mehed toksivad haamriga katusel, tahuvad peitliga ühenduskohti. Naised rapsivad vaipu puhtaks. Parkidesse ilmuvad taas jotade kambad. Kohviku ette, kus ma töötan, on keegi välja pannud sipelgapüünised. Tere, jõudu! Tagasi tööle!

Minuga peaks kõik justkui hästi olema, aga ma tunnen end püsimatu, loiuna. Minus valitseb tung lasta end minema kanda, üldse mitte midagi teha. Kõik suured raamatud on kirja pandud, kõike on nähtud ja tehtud, kõik igavesti kestvad armastused püüdmatult tuulde lennelnud. Tallinna kohvifestivalil jõin ükspäev koguni viis cappuccino’t. See oli imevahva ja ma saavutasin mõneks hetkeks niisuguse ekstaasiseisundi, mida muidu kogevad ainult India tantra harrastajad.

Vahetevahel mõtisklen, kas kirjutamisel on üldse mõtet. Ja siis veel poliitika.

Kirjamehena olen hoidnud räpaseid asju, poliitika nõiakunsti endast täiesti teadlikult võimalikult kaugel. Liigagi palju väga andekaid inimesi on läbi ajaloo lasknud poliitikal ennast alla neelata. Viimasestki ajast leiab näiteid küllaga ja enamgi. Kirjanikud, kes sekkuvad poliitikasse, teevad end lolliks, kui mitte enam. Mõelgem kas või Ernest Hemingway ja John Dos Passose peale, kes langesid sellesse lõksu Hispaania kodusõja ajal. Hemingway võõrustas hiljem oma jahil Castrot ja Guevarat, Dos Passosest sai innukas konservatiiv. Keegi ei võitnud. Kirjanikud kaotasid.

03.05.2019 06.05.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto