Veeohutuskampaania keskendub eakatele

Uppumiste statistika.  FOTO: Pm

Päästeametis valminud analüüsi järgi on traagiliste tagajärgedega veeõnnetuste üheks olulisemaks põhjuseks Eestis jätkuvalt alkohol, teist aastat järjest on pooled uppunutest olnud joobes. Teise olulise suundumusena selgub statistikast, et aasta-aastalt on tõusnud veeõnnetuste ohvrite keskmine vanus. 2018. aastal olid rohkem kui pooled hukkunutest eakad. Vanemaealiste inimeste turvalisusele veekogudel ja nende ääres keskendub ka Päästeameti tänavune veeohutuskampaania. Päästemeti, Politse- ja Piirivalveameti ning Veeteede Ameti koostöös toimub maikuu jooksul hulk veeohutusele keskenduvaid üritusi, mille koondnimetuseks on mereohutuskuu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

2018. aastal kaotas Eestis veeõnnetustes elu kokku 43 inimest, neist 20 siseveekogudes ja 19 meres. Vaid üks inimene hukkus paadisõiduõnnetuse tagajärjel, kaks inimest uppus vannis, üks tünnis ja üks praami trümmis. 22 hukkunut olid eakamad inimesed vanuses üle 60 aasta. Millest on põhjustatud veeõnnetuste ohvrite keskmise vanuse tõus, Päästeameti analüütiku Erko Oidersalu koostatud ülevaate põhjal üheselt ei selgu. Võib järeldada, et noortele suunatud merehariduslikud programmid ning kooliõpilaste kohustuslik ujumisõpe on hakanud tulemusi andma. Teisalt kehvemad füüsilised võimed, nõrk ujumisoskus ning veeohutusnõuete eiramine põhjustavad eakamatele inimestele raskemaid tagajärgi. 14 juhul hukkusid vanemad inimesed libastumise või komistamise tõttu vette kukkudes.

03.05.2019 06.05.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto