Veelinnurahva müsteeriumi aitavad lahti muukida eestlased

Äänisjärve kallastel elas umbes 5000 aastat tagasi kõrge kunstimeisterlikkusega rahvas. Foto: Igor Ageyenko/Sputnik/Scanpix

Karjala Äänisjärve iidsete kaljujoonistajate looming on Tartu teadusentusiaste erutanud rohkem kui 35 aastat. Nüüd on jooniste täpseima kataloogi koostamine lõpusirgele jõudmas.

Äikesevihm oli lakanud, päike tuli pilve tagant ja hakkas loojuma suure järve taha, mis kaldakaljult vaadates tundub meri.

Nad olid kahekesi – üks uurimisrühm oli lahkunud ja teine polnud tulnud. Need kaks noort naist olid käinud varasuvel parimate ülikoolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus. Tulevane kunstnik ja tulevane arst.

Seal, Äänisjärve kaldal, Luigeneemel, istusid 1986. aasta suvel nüüdne tekstiilikunstnik ja õppejõud Kadi Pajupuu ja praegune arstiteaduskonna radioloogiadotsent Pilvi Ilves.

«See paik on tsivilisatsioonist täiesti eraldi, kümnete kilomeetrite kauguses ei ühtki küla,» meenutas Ilves. Viimati käis ta Äänisjärve ääres Luigeneemel 30 aastat tagasi.