Sisukord
AK
Postimees
18.05.2019
Eesti EKRE troll tõmbas Le Peni lohku (28) Keskerakond saatis järelevalve komisjoni advokaadi (2) Nõiaring: eestlastel oma, venelastel oma Tallinn (29) Eesti narkokurjategija avameelses raamatus: selles äris õnneliku pensionini ei jõua (1) Victor Crone teeb Eesti nimel tormi Majandus Uber on surnud, elagu Bolt? Eesti merepiiri kaitseks napib jõudu (15) Välismaa Ekspert: Trump on tõstnud Hiinaga panused kõrgele Putin lahutab paremradikaale ka järgmises europarlamendis (2) Arvamus Ajakirjandus ja kirjandus. Juhan Peegel 100! Juhtkiri: kaks kõrtsi – kuld ja kard või eripruul Urmas Jaagant: ministrid ilma valitsuseta (36) Postimees 1911. aastal: kirjad Eesti põllumeestele Olev Remsu: tänutunne (1) EKRE troll tõmbas Le Peni lohku (28) Pöidlad pihku (4) Haruldane tervitus muinasajast IT ja grammike kaubandust (3) Laupäevaste ajalehtede tulevik on tume (1) Madis Raukas: innovatsioonimängus on pall ettevõtluse käes (3) Kultuur Aja auk. Päriselt. Juurikas: Eurovisioon pole Normetita enam see (1) Juurikas: viimane veerg Juurikas: korvpall vajab mõistmist Suurte müstik-elektroonikute moskvalannast pärija Kodu Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks AK Ajakirjandus ja kirjandus. Juhan Peegel 100! Olev Remsu: tänutunne (1) EKI keelekool: väärtus­tades põlist (3) Jelena Skulskaja: milleks sõita Dublinist Peterburi? (1) Madis Raukas: innovatsioonimängus on pall ettevõtluse käes (3) Tallinn 800: Täilinn Tallinn Lilian Härm: maalimine paneb unustama valu Arter Ivo Linna: õppige vedelema, see kosutab (12) Eurovisioon 2019: Elina-kloonid, klounid ja kaunismehed Neeme Raud: Evelin forever*! (2) Õbluke naine, kes aitab teid elu rängima mure korral VIDEO: Veinivann ja karjäärisafari ehk pöörased seiklused põhjarannikul Lastega Hispaanias: lastel on uued sõbrad, minul veel mitte Filmiarvustus "Hotell Mumbai": Nutt on meil kõigil üks Tervitusi Tel Avivist: maitse hummust ja falafele Kuidas alustada jooksutreeningutega? Targalt ja tähelepanelikult! Tsikli sõiduproov. Tõmbame sae käima: Husqvarna Svartpilen 701 (1) Superkiired välised kõvakettad.  Kuid palju kiirus maksab? Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: väärtus­tades põlist

2 min lugemist
Iris Metsmägi. FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Kõige eestilikumad sõnad on valitud. Kolmekümnele enim hääli saanud sõnale pilku heites on selge, et eestilik sõna märgib meile olulisi asju ja kõlab hästi, isegi põnevalt (jäääär või pööriöö). Vormi poolest hakkab silma liitsõnade rohkus. Aga missuguse päritoluga tüvedest need sõnad koosnevad?

Põlist uurali sõnavarakihti, millel on vasteid samojeedi keelteski, esindavad maa (Eestimaa, isamaa, kodumaa, Maarjamaa), isa (isamaa), ema ja keel (emakeel). Ka kurat on tõenäoliselt tuletatud uurali tüvest, algse tähendusega ’viltu, kõver; kõverus’, vrd kura(käsi). Soome-ugri keelte vastetega on öö, jalg (sõnajalaõis), jää (jäääär) ja kaar (vikerkaar), tõenäoliselt ka tüvi pööra- (pööriöö). Soome-ugri vastetega tüvede tuletised on pääsuke ja arvatavasti pidu (laulupidu), vrd pidama.

Mitu tüve esindab vanu laene. Kodu (kodumaa) on tuletis soome-ugri keeltele ühisest võimalikust indoeuroopa laenust koda. Mordva keeltega ühine indoiraani laentüvi on sini- (sinilill). Lähimate keelesugulaste, teiste läänemeresoomlastega ühised balti laenud on mets, õis (sõnajalaõis) ja äär (jäääär), samuti on balti laentüvest tuletatud härmatis, vrd härm. Kui viker- (vikerkaar) lähtub sõnast vikat (vrd murdevariante vikekaar, vikakaar, vikatkaar), võib siingi taustal olla balti laensõna. Germaani laenud on leib (rukkileib), kuld (kullakallis) ning võib-olla õnn, germaani laentüvest on tuletatud armastus, vrd armas. Kas rukki (rukkileib, rukkirääk, rukkilill) oleme laenanud baltlastelt või germaanlastelt, pole keeleliste tunnuste põhjal võimalik kindlaks teha. Vabadus on tuletis vanavene laentüvest vaba.

Mõnda tüve tunnevad küll lähimad sugulaskeeledki, kuid nende kaugemat päritolu ei ole sõnavarauurijad seni välja selgitanud. Tüved suits (suitsupääsuke) ja laula- (laulupidu) on ühised saami keeltegagi, rõõm, kallis (kullakallis) ja sõna (sõnajalaõis) aga ainult läänemeresoome keeltega. Loodushääli jäljendavaid läänemeresoome tüvesid esindavad rukkirääk ja öösorr, vrd rääkuma ja sorisema.

Selgusetu on tüve lill (sinilill, rukkilill) päritolu, sellele ei ole leitud ei sugulaskeelte vasteid ega võimalikku laenuallikat.

Niisiis tuleb välja, et kuigi igapäevases keelekasutuses võime aeg-ajalt üles näidata hoolimatut asjatundmatust, on meie keeletunne olulisimas ometigi eksimatu. Intuitiivselt väärtustame keeles põlist: tõeliselt eestilikeks peame aastatuhandeid keeles püsinud tüvedega sõnu. Viimase tuhande aasta jooksul saadud laenudel eestilike sõnade hulka asja pole.

Seotud lood
17.05.2019 20.05.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto