Sisukord
Juhtkiri
Postimees
18.05.2019
Eesti EKRE troll tõmbas Le Peni lohku (28) Keskerakond saatis järelevalve komisjoni advokaadi (2) Nõiaring: eestlastel oma, venelastel oma Tallinn (29) Eesti narkokurjategija avameelses raamatus: selles äris õnneliku pensionini ei jõua (1) Victor Crone teeb Eesti nimel tormi Majandus Uber on surnud, elagu Bolt? Eesti merepiiri kaitseks napib jõudu (15) Välismaa Ekspert: Trump on tõstnud Hiinaga panused kõrgele Putin lahutab paremradikaale ka järgmises europarlamendis (2) Arvamus Ajakirjandus ja kirjandus. Juhan Peegel 100! Juhtkiri: kaks kõrtsi – kuld ja kard või eripruul Urmas Jaagant: ministrid ilma valitsuseta (36) Postimees 1911. aastal: kirjad Eesti põllumeestele Olev Remsu: tänutunne (1) EKRE troll tõmbas Le Peni lohku (28) Pöidlad pihku (4) Haruldane tervitus muinasajast IT ja grammike kaubandust (3) Laupäevaste ajalehtede tulevik on tume (1) Madis Raukas: innovatsioonimängus on pall ettevõtluse käes (3) Kultuur Aja auk. Päriselt. Juurikas: Eurovisioon pole Normetita enam see (1) Juurikas: viimane veerg Juurikas: korvpall vajab mõistmist Suurte müstik-elektroonikute moskvalannast pärija Kodu Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks AK Ajakirjandus ja kirjandus. Juhan Peegel 100! Olev Remsu: tänutunne (1) EKI keelekool: väärtus­tades põlist (3) Jelena Skulskaja: milleks sõita Dublinist Peterburi? (1) Madis Raukas: innovatsioonimängus on pall ettevõtluse käes (3) Tallinn 800: Täilinn Tallinn Lilian Härm: maalimine paneb unustama valu Arter Ivo Linna: õppige vedelema, see kosutab (12) Eurovisioon 2019: Elina-kloonid, klounid ja kaunismehed Neeme Raud: Evelin forever*! (2) Õbluke naine, kes aitab teid elu rängima mure korral VIDEO: Veinivann ja karjäärisafari ehk pöörased seiklused põhjarannikul Lastega Hispaanias: lastel on uued sõbrad, minul veel mitte Filmiarvustus "Hotell Mumbai": Nutt on meil kõigil üks Tervitusi Tel Avivist: maitse hummust ja falafele Kuidas alustada jooksutreeningutega? Targalt ja tähelepanelikult! Tsikli sõiduproov. Tõmbame sae käima: Husqvarna Svartpilen 701 (1) Superkiired välised kõvakettad.  Kuid palju kiirus maksab? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kaks kõrtsi – kuld ja kard või eripruul

2 min lugemist
Kellega vabal õhtul õue minnakse? FOTO: SCANPIX

Lugege tänasest lehest Postimehe ajakirjaniku Villu Päärti artiklit, mis tutvustab geograaf Kristiina Kuke doktoritööd. Rahvusliku eraldatuse nõiaring kõlab ühtaegu põnevalt ja hirmutavalt, ent küllap märkate, et sisu ja sõnum ei ole nii-öelda mustvalge. Kas on siis eraldatus rahvuse joont mööda või ei ole? Vastus sõltub vist sellest, kui kaugelt ehk milliselt analüüsitasemelt vaadata.

Oleme pikkade aastate jooksul märganud, et vähemasti Postimehe lugejaid huvitavad väga elulised tähelepanekud kultuuriliste erinevuste kohta. Kolumnistid, kes on vaadanud Eestit ja eestlasi n-ö kõrvalpilguga ja esitanud sõbralikul moel seda, mille üle nad on Eestis elades imestanud, on ikka nautinud suurt populaarsust.

Välismaalaste kohati anekdootlikke juhtumisi ja nendele tuginedes laia ilukirjandusliku suletõmbega tehtud üldistusi loetakse hea meelega norimata eriti selle kallal, kas neil üldistustel ka miskit tõsiselt võetavamat tagapõhja on.

Lugejahuvi sulab aga kevadise lumena, kui mängu tulevad sõnad nagu «integratsioon», «segregatsioon» jmt. Mõni läheb selliste sõnade peale lausa närvi. Asjata! Jutt on ju ikkagi inimeste käitumisest ja neist samadest põnevatest erinevustest, mille kirjeldamist ja seletamist otsime ka ilukirjanduslikumatest lehelugudest.

Selle järgi, millistes linnaosades pigem elatakse ja kuhu kolitakse, saab öelda, et eraldatus on olemas. Muude tegurite hulgas on ka Eesti riigi poliitika hoida alles okupatsiooniajal loodud paralleelset venekeelset haridussüsteemi neid tendentse alal hoidnud.

Natuke lähemalt vaadates näeme, et kokkupuutepunkte justkui on. Intervjuudega igapäevaelule veel lähemale liikudes nägi aga autor seda, et isegi lausa sõna otseses mõttes ühes toas olles kujunevad juturingid tüüpiliselt ikkagi rahvuse ja keelepiire mööda.

Töö keskendus vaba aja veetmisele. Muidugi me teame, et näiteks Tallinnas Kalamajas on olemas kõrtsid, kus käivad peaaegu ainult eestlased, ja kõigest mõni maja eemal sellised kohad, kus käivad peaaegu ainult venelased. Tüüpiline venelane eelistavat vaba aja veetmiseks kulla- ja karraläikega paiku. Ja iga kogenud kõrtsmik teab, et muusikavalik on ülimalt oluline komponent, millega tegelikult valitakse oma külastajaid.

Järgmiseks leiate Kristiina Kuke jutust aga venelased, kes sihipäraselt väldivad vaba aja veetmise kohti, kus käivad «tüüpilised venelased». Nii et lisaks keelepiirile on rahvus ka maitseküsimus. Kuni selleni välja, et mõni inimene riietub teadlikult erinevalt sõltuvalt sellest, kas ta läheb pigem eestlaste või pigem venelaste seltskondlikule õhtule.

Sõna «nõiaring» tähendab siin lihtsalt seda, et üks emakeele- või rahvuspõhine valik toob kaasa järgmised, need omakorda võimendavad esimest ning valikud kanduvad üle järgmistele põlvkondadele. Isegi kui vabaajategevused on eestlastel ja venelastel üldjoontes sarnased, ei too see veel kaasa omavahelist suhtlemist. Ja on ka täiesti loomulik, et me kõik käime läbi ja räägime ikka eelkõige nende inimestega, keda me hästi tunneme, mitte võhivõõrastega. Mingis mõttes on iga suhtlusring «nõiaring».

Kogu ühiskonna jaoks on üksteisest justkui mööda elamine, omamoodi paralleelühiskondade olemasolu aga puremist vajav pähkel. Kultuurilisi tendentse ei saa jõuga teiseks väänata, küll aga on põhjust küsida, kas retsepti oleks võimalik lisada mingeid elemente, mis nende tendentside varjukülgi leevendaks.

Seotud lood
17.05.2019 20.05.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto