Sisukord
Pere
Postimees
21.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (2) Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? Herman Kelomees: linnainimeste maaelu Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (1) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Karmen Joller: räägi minuga, laps*

2 min lugemist
Räägi oma lapsega, tal on tegelikut rohkem öelda, kui ainult «normaalne». FOTO: Nils Weymann/Panthermedia/Nils Weymann

Üks mu lemmiklugudest on araabia muinasjutt, mis räägib valitsejast, kes palus oma nõunikul valmistada maailma kõige parema toidu. Nõunik valmistas talle keedetud keele. Valitseja uuris, miks on parim toit just keel – ja nõunik selgitas, et keelega saab teha väga palju head, ja järgnes pikk loetelu sellest, milleks keel kasulik on. Järgmisena palus valitseja valmistada kõige halvema toidu. Nõunik valmistas jälle keele: keelega saab korda saata väga palju halba. See oli ilus ja filosoofiline lugu sellest, kuidas ühe inimese sõna võib teise inimese kas õnnelikuks või õnnetuks teha.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Tänapäeval kasutame näost näkku öeldud sõna üha harvem. Sõna on ajas palju muutunud. Kui aegade alguses suudeti suhelda vaid enda läheduses oleva kaaslasega, siis peagi õppis inimene joonistama ja lõpuks kirjutama, nii et vahemaa polnud enam eriti oluline. Tänapäeval ei mängi inimeste asukoht enam mingit rolli, suhelda saab ikka, isegi kosmosest.

Minu vastuvõtule tuleb sageli noori ja lapsi, kellel on tõsised meeleoluhäired, isegi enesetapumõtted. Seejuures ei kurda nad kunagi kurbust, vaid tulevad arsti juurde hoopis väsimuse, peavalu, kõhuvalu, õppeedukuse languse, käitumishäirete tõttu. Küsitlen sellist last või noort alati üksikasjalikult. Uurin, milline on tema tüüpiline päev: mis kell ta ärkab, mida ta sööb, millal on koolis, millised on hobid, mida teeb veel pärast kooli, millal magama läheb. Uurin suhteid sõprade ja perega.

Leian liiga tihti sama mustri: meeleoluhäirega lapsed on sageli pärit perest, kus omavahel peaaegu ei räägita. Õhtul tulevad pereliikmed töölt, koolist ja lasteaiast. Kiiruga süüakse (ja sageli ei ole õhtusöök kogu perega ühine), seejärel läheb igaüks oma tuppa ja nokitseb seal omaette. Siiski-siiski, räägitakse küll. Küsitakse: «Kuidas koolis läks?» Ja vastatakse: «Hästi!» Või: «Kuidas trenn oli?» – «Normaalne.»

20.02.2020 21.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto