Sisukord
Kõrghariduse rahastamine
Tänane leht

Mailis Reps: Kõrghariduse riigieelarveline rahastamine peab suurenema

2 min lugemist
  • Kõrgharidus vajab lisaraha, kuid ühene lahendus ei ole õppemaksu kehtestamine.
  • Olen esitanud lisataotluse riigieelarvest kõrgharidusõppe rahastuse tõstmiseks.
Mailis Reps. FOTO: Sille Annuk

Ilmselgelt vajab Eesti kõrgharidus lisaraha, et säiliks õppe maht ega kannataks kvaliteet.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Raha on juurde vaja seda enam, et soovime laiendada eestikeelset õpet, väiksema õppijate arvuga õppekavade ülalpidamine on üliõpilase kohta kallim ja eestikeelne õpe tasuta. Olen esitanud lisataotluse riigieelarvest kõrgharidusõppe toetuse suurendamiseks.

Ikka ja jälle kostab ettepanekuid, et kõrghariduse alarahastamise probleemi võiks lahendada osakoormusega õppe võimaluste laiendamisega või osalise õppemaksu kehtestamisega kõigile üliõpilastele. Laiendades üksnes osakoormusega pakutavat õpet, piiraksime juurdepääsu tasuta õppele. Sel moel taastaksime 2013. aasta reformi eelse olukorra, kus tasu küsimise võimalus üksikutel õppekavadel võib tuua kaasa kiusatuse vähendada nõudlikkust vastuvõetavate tudengite suhtes, mis omakorda tähendaks tagasilööki õppe kvaliteedile.

25.05.2019 28.05.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto