Tasulise kõrghariduse ettepanekus on küsitavusi

  • Eesti Üliõpilaskondade Liit ei toeta tasulise kõrghariduse kehtestamist.
  • Kõrgharidus ei tohi olla kättesaadav üksnes majanduslikult kindlustatutele.
  • Ei ole õige siduda õppelaenu kustutamine töötamiskohustuse või õpitulemustega.

Üliõpilaste meeleavaldus Stenbocki maja ees tänavu märtsis.

FOTO: EÜL

Eesti Üliõpilaskondade Liit ei toeta tasulise kõrghariduse kehtestamist. Pikas plaanis näeme Eestile eeskujuna Põhjamaade haridussüsteeme, kus kõrgharidust käsitletakse ennekõike kõikidele võimekatele võrdselt kättesaadava ühiskondliku hüvena ning jätkusuutliku teadmistepõhise ühiskonna alustingimusena, mitte kaubana.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Tasuline kõrgharidus oleks selles perspektiivis samm tagasi ning kujutaks endast ohtu eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkusele, seda eriti juhul, kui peaks tekkima olukord, kus odavam ja mugavam on omandada ingliskeelset kõrgharidust mõnes naaberriigis kui eestikeelset kõrgharidust kodumaal.

Tooksime välja, et teadus- ja haridusstrateegia 2035 konkurentsivõime visioonidokumendis esitatud ettepanek ei näe ette, kas pakutud õppelaenusüsteem võimaldaks üliõpilasel katta ainult õppemaksu või ka elamiskulud õppeperioodi jooksul.

2018/2019. õppeaastal kehtestatud õppelaen maksimummääraga 2000 eurot aastas (2019/2020. aastal 2500 eurot) ei võimalda elamiskulusid katta isegi tasuta õppe tingimustes, mis sunnib paljud üliõpilased õpingute ajal töötama.

Tagasi üles