Sisukord
Poliitika
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (6) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (2) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (2) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (2) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

E-hääletajad klõpsasid poole kõigist antud häältest

2 min lugemist
Valimisaktiivsus Eestis FOTO: Pm

Eestlased osalesid Euroopa Parlamendi valimistel usinamalt kui viis aastat tagasi, aga kasv tuli oodatust oluliselt väiksem. Seekord käis valimas 37,3, 2014. aastal 36,5 protsenti valijaskonnast.

Enne valimispäeva võis ennustada aktiivsust, mis tõuseb oluliselt lähemale 40 protsendile, sest selleks andis alust eel- ja e-hääletusel osalemise kõrge protsent. Peaaegu pool seekord Euroopa Parlamendi valimistel antud häältest tuli e-häälena. See tähendab ühtlasi, et kogu valimisaktiivsuse 0,8-protsendiline kasv tuli e-häältest. Kui digihääletajate arv olnuks sama mis viis aastat tagasi, oleks üldine valimisaktiivsus tulnud sel korral isegi madalam kui 2014. aastal.

Kui kanda europarlamendi valimiste hääletusele üle äsjaste riigikogu valimiste muster, siis võib arvata, et e-hääletusel korjas kõige suurema häältesaagi Reformierakond. Kuna e-hääletajate arv 2014. aastaga võrreldes kasvas, aga jaoskonnas valijate hulk langes, tähendab see suuremat edu just neile, kellel enim e-valijaid. Riigikogu valimistel oli e-häälte osakaal kõigi antud häälte seas isegi väiksem kui nüüd europarlamendi valimistel. Kuigi Postimehe trükkimineku ajaks valimiste võitja veel teada polnud, viitas kõik sellele, et võidab Reformierakond, nagu ennustatigi.

Seevastu Keskerakonnale näitavad valimisaktiivsuse arvud kõike muud kui head. Peaministripartei panustas kampaanias sisuliselt ainult Yana Toomile, kelle peamine valijaskond on Ida-Virumaa ja Tallinna venekeelsed valijad.

Nii nagu venekeelsed valijad korraldasid Keskerakonnale väga halva üllatuse paar kuud tagasi riigikogu valimistel, tegid nad seda ka eile. Ida-Virumaa oli nii 2014. aasta europarlamendi valimistel kui ka sel korral kõige madalama valimisaktiivsusega piirkond. On aga märkimisväärne, et Ida-Virumaal oli valijate aktiivsus seekord veel madalam kui 2014. aastal. See tähendab, et muukeelsete valijate huvi hääletama minna kahanes veelgi.

Ajalehe Põhjarannik andmetel oli ida-Virumaa keskmisest kõrgem valimisaktiivsus üksnes maakonnakeskuses Jõhvis, kuid kahes suuremas linnas, Narvas ja Kohtla-Järvel, jäi huvi valimiste vastu eriti madalaks.

Lohutuseks keskerakondlastele ei ole ka Tallinna valimisaktiivsus. Seal langes aktiivsus 2014. aastaga võrreldes samuti, kuigi mitte nii suurelt kui Ida-Virumaal. Viis aastat tagasi osales Tallinnas europarlamendi valimistel 44 protsenti valijaid, sel korral 42,2 protsenti.

Maakondade peale kokku ongi Ida-Virumaa ja Tallinn need kaks piirkonda, kus valimisaktiivsus 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistega võrreldes langes. Kõikjal mujal on aktiivsus rohkem või vähem kasvanud. Samas oli Tallinn ikkagi kõige suurema valijate aktiivsusega piirkond. Üle 40 protsendi käis valijaid häält andmas veel Harju maakonnas ja Tartu linnas. 40 protsendile kõige lähemale jõudsid aktiivsuselt Hiiu, Lääne ja Tartu maakond.

Kui Eestis kasvas Euroopa Parlamendi valimistel hääletanute arv eelmise korraga võrreldes vaid pisut, siis Euroopas tervikuna on oodata isegi üle 50-protsendilist aktiivsust. Tõenäoliselt tuleb Euroopas kokku viimase 20 aasta kõige kõrgem aktiivsusarv.

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto