Sisukord
Heureka
Postimees
21.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (2) Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? Herman Kelomees: linnainimeste maaelu Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (1) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Loodusmuuseum liidab ühte kivid ja liitreaalsuse

4 min lugemist
Trilobiit, kelle loodusmuuseum ellu äratab. FOTO: Eesti Loodusmuuseum

Inimestele meeldivad hästi suured ja väga väikesed asjad. Nii ka looduses, muuseumis ja loodusmuuseumis. Kes on külastanud Londoni loodusmuuseumi, sellele meenub tõenäoliselt esimesena hiiglaslik vaala skelett aatriumi lae all. Eestis kahjuks pole ei suuri dinosauruseid ega ka sinivaalu, kelle skelette lae alla tõmmata, et niiviisi inimesi ahhetama panna. Seega peame olema kavalad ja leidma tähelepanu äratamiseks muid viise.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Võtame näiteks ühe halli kivi meie põhjarannikult, milles tundub olevat kellegi kivistis. Enamik teab, et tegu on Eesti rahvuskivi paekiviga, kuid erilisi emotsioone see ilmselt kelleski ei tekita. Aga miks geoloogide silmad seda pealtnäha tavalist halli kivi nähes särama löövad? Sest geoloog näeb kivi taga suuremat lugu ehk tohutut infohulka, mis selles peidus on. Kivile peale vaadates saab geoloog aru, milline loom end selles kivistisena peidab; kas vesi, milles loom elas, oli madal või sügav; kui vana see kivim on, kus tekkis; milline oli sealne temperatuuri-, hapniku- ja süsihappegaasi tase ja palju muud.

Aga kuidas seda mitte-geoloogi silmale nähtamatut nähtavaks teha? Ja veel nii, et huvitav oleks?

Üks võimalus oleks panna kivi kõrvale suur plakat, mis kirjeldab kõike seda, mis kivis peidus. Ei tundu just väga atraktiivne? Teine võimalus on kasutada 21. sajandi tehnoloogiat ning äratada see kivi ellu.

Nüüd kerkib silme ette «Jurassic Parki» film, kus elluäratatud dinosaurused inimesi taga ajavad ja nahka pistavad. See verine kujutluspilt sunnib juba mõnda protesteerivat Facebooki lehte looma. Kõigi rahustamiseks võin öelda, et see on võimatu, sest pärast organismi surma hakkab DNA lagunema ning umbes poolteist miljonit aastat hiljem pole enam piisavalt materjali, et sellest mingit tähenduslikku infot kätte saada. «Jurassic Parki» dinosaurused surid aga välja juba umbes 150 miljonit aastat tagasi.

20.02.2020 21.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto