Sisukord
Persoon
Postimees
01.06.2019
Eesti Sotsiaalminister Tanel Kiik: keegi ei saa lubada, millal teadus saab protsendi SKTst (28) Setode asemele tulevad uued kasakad Omniva ekstöötaja: IT-arendusse kulus asjatult 600 postiljoni palk (9) Majandus Marile koitis hirmutav tõde Tallinna börsi kohta Väikese riskiga investeeringut on keeruline leida Mereriigi lapsed võõrduvad merest Välismaa Põhja-Korea liider lasi äpardunud tippkohtumise arhitekti hukata (4) KOHALIK VAADE. Liberaalide edu paiskas Ungaris poliitilise kaardipaki segi (4) Süürias kardetakse Kristuse keele kadumist Arvamus Heili Sibrits: põletav prügi (3) Juhtkiri: majandus üllatas (4) Naine, kes tõi sotsidele kastanid tulest välja (17) Ratase peks on kindel (78) Saagu Nolan! (5) Ninanips uskmatutele Kultuur Häving ja uuestisünd Jeff ja Tim Nädala plaat: viharavi ilgete poliitroppuste vastu Bonn: džässi­rütmides Beethoveni juubelile vastu Lühike õpetus, kuidas perega Lätis viina järel käia (1) Sport PM Portugalis. Kris Meeke – parim kolme tiitlinõudleja järel Kodu Vabakujuline hekk kääre ei nõua AK Häving ja uuestisünd Piret Kriivan: Eesti lugu on rahvuse lugu Aleksandr Ljubimov: hirm on parim motivaator – nii meil kui ka teil (12) Tallinn 800: miks on Tallinna arheoloogias nii vähe jälgi lastest? Arter Mirjam Nutov: kui riik tahab ääremaalt välja kolida, siis tuleb seda teha intelligentselt (11) Säärejooksukonkursse on siinmail alati peetud Ilona Leib: kunst puudutab ka mitte meeldides Särgist sõbani, pottmütsist põlleni – ja kõik oma kätega! Eestist pärit saladetektiivist sai ühtäkki kirjanik 2500 fantastilist kilomeetrit. Jaagup Kreem täitis oma ammuse unistuse Psühholoogi juurde jooksevad kõik... Õietolmuallergia niidab jalad alt, nii et pea lõhki Sõiduproov. Volkswagen Polo GTi: küpsete maneeridega kähkusõitja Loodusmuuseum liidab ühte kivid ja liitreaalsuse 10 hullu ideed ERKI moeshow’lt – kas julged proovida? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Särgist sõbani, pottmütsist põlleni – ja kõik oma kätega!

3 min lugemist
Postimehe keeletoimetaja Piret Joalaid isetehtud Hageri kihelkonna rahvarõivastega. FOTO: Mihkel Maripuu

Kuhu sa nende riietega lähed, kui valmis saad? Aeg-ajalt sellist küsimust kuuldes ei osanudki ma midagi päris täpselt vastata, sest see ei tundunud esialgu kõige tähtsam.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kaks aastat tagasi end rahvarõivakursusele «Särgist sõbani» kirja pannes mõlkus küll mõtteis, et läheks juubelilaulupeol lavale omaenda rahvarõivis, kuid soov selline komplekt saada tekkis juba hulk aega varem. Ise tegemisest ei osanud ma siis veel unistada. Suures õhinas alustasingi pool tosinat aastat tagasi sellest, et uurida, kust ja kuidas midagi soetada. Olemas oli ainult nähtavasti ema tikitud punaste lilledega valge põll. Uurisin raamatuid ja hakkasin internetist otsima ning rahvusliku käsitöö näitustel käima. Kõigepealt leidsin vöökuduja, siis läksin pottmütsi kursusele ja seejärel lasksin säärepaelad punuda. Avastasin ka triibukanga kuduja, kuid hiljem selgus, et nende triibud ei olnud õiget värvi.

Kuidas need mõned üksikud osad terviklikuks komplektiks kujundada? Just siis märkasin rahvarõivaste valmistamise kursuse «Särgist sõbani» Kehtna rühma kuulutust ja olin hetkega maha müüdud: see on täpselt see, mida praegu vaja!

Kaks aastat sõitsin kord kuus (välja arvatud suvel) kahepäevasele koolitusele meistrite käe alla tikkima-pilutama-õmblema-kuduma. Esimene töö oli särk. Ehkki võiks arvata, et mis see siis ikka ära ei ole tikkida kaks õlalappi ja kaks kätist, on kõik sootuks keerulisem. Kui asjatundmatu võib piltide järgi arvata, et tuleb teha vaid paar ristpistes rida, siis tegelikult tikitakse hoopis keerulisemaid pisteid. Veendusin kohe, et omal käel poleks ma suutnud midagi sellist valmis saada.

31.05.2019 03.06.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto