Naine, kes tõi sotsidele kastanid tulest välja

Marina Kaljurand. Foto: Andrus Peegel

Tuli, põrus ja võitis – nii võib kirjeldada pühapäevaste Euroopa Parlamendi valimiste kuningannaks tituleeritud Marina Kaljuranna teekonda Eesti poliitikas. Tegemist oli Marina Kaljuranna triumfiga.

Kes ei mäletaks kaotuskibedust 2016. aasta presidendivalimistel? Kus rahva toetus – nagu ka europarlamendi valimiste eel – rääkis Marina Kaljurannast kui suursoosikust, kui esimesest Eesti naispresidendist. Taavi Rõivase valitsuses parteitu välisministri näiline edu kadus hetkega, kui oravad otsustasid valimiskogus asuda erakonna auesimehe Siim Kallase selja taha. Kaljurand lahkus valitsusest ja poliitikast.

«Ma vajasin aega, et mõelda, endas selgusele jõuda,» sõnas sotsidega liitunud Kaljurand kaks aastat hiljem. Uus mõõduvõtt – 2019. aasta riigikogu valimised – andis talle 8747 valijalt rohelise tule Toompeale, kuid sisuliselt oli tegu vaid soojendusega. Riigikogu valimistele sisuliselt kohe järgnenud Euroopa Parlamendi valimised tõid Kaljurannale läbi aegade kolmanda häältesaagi – 65 559 häält on tulemus, mida edestavad vaid Indrek Tarand ning Toomas Hendrik Ilves.